JÄLLE NEED RIIGIEKSAMID

JÄLLE NEED RIIGIEKSAMID

Taas on riigieksamite tegemise aeg. Ja veel rohkem on riigieksami tulemuste ootamise aeg.
2004. aastal lubas tänane haridus- ja teadusministeeriumi kantsler, toonane Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse vastne direktor Janar Holm, et riigieksamite tulemused selguvad enne lõpuaktuseid. http://www.postimees.ee/1393673/riigieksamite-tulemused-selguvad-senisest-kiiremini

2015. aasta riigieksamite tulemused selguvad mõnede abiturientide jaoks aga ikka kahjuks vaid peale lõputunnistuste kättesaamist. Terve mõistus tõrgub aru saamast, kuidas selline asi on võimalik. Aga olgu, jätkem selleks korraks need segavad tähtajad.

Küsigem – kas me ikka vajame riigieksameid sellisel moel, kus eksamite ettevalmistamise, läbiviimise ja hindamistulemuste analüüsi ja töötlemisega tegeleb terve suur ametkond ning tulemusi ei saagi tarvitada soovitud mahus ja viisil?

Samal ajal on järjest rohkem kõrgkoole seadnud sisse oma spetsiifikale sobilikud sisseastumistestid, vestlused, akadeemilised intervjuud. Riigieksami tulemusi aga sisseastumisel ei arvestata.

Sajad õpetajad kontrollivad eksamitöid, teised vaatavaid neid üle ja kontrollivad eelmisi kontrollijaid. Paberipakid õpilaste kirjandite ja keeletestidega, matemaatika teoreemid ja algebraülesanded sõidavad kilomeetrite viisi mööda Eestit, et tagada erinevate hindajate võimalikult suur objektiivsus ja erapooletus. Kõik on salastatud, tembeldatud, turvatud.

Ja tulemuseks on kümned apellatsioonid, pettumus, hilinenud tulemused, rikutud lõpupeod ja mõttetult raisatud närvid, sest neid tulemusi ei pruugi soovitud kõrgkoolid sugugi vajada.

Ühe osana riigireformist võiks reformida riigieksamite korralduse. Küpsuseksamid koolides võiksidki olla sertifitseeritud selliselt, et näiteks välismaale õppima suundujad saaksid neid esitada rajatagustesse kõrgkoolidesse. Meie riigi kõrgkoolid võiksid küpsuseksamite tulemused lisada teatud koefitsiendiga sisseastumistulemuste maatriksisse ning suur hulk inimesi saaks keskenduda gümnaasiumi 12. klassis uute teadmiste omandamisele, selle asemel, et terve viimase kooliaasta drillida vaid riigieksamiteks, mille tulemused pannakse lõpuks hingetutesse Exceli pingeridade tabelitesse. Mis omakorda tekitavad frustratsiooni.

Tuleks tagasi hästi äraunustatud vana juurde. Arutaks asja. Diskuteeriks. Ja mõtleks hästi järele.
Palju raha jääks hariduse valdkonnas õpetajate ja õppejõudude palgalisaks.