Randjärv rõhutas ESTO tähtsust Eesti meele hoidmisel

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtus Eestis viibiva Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) kauaaegse juhatuse liikme, Eesti Arhiivi Ühendriikides juhatuse liikme ja Eesti Ohvitseride Kogu USA-s esimehe Henno Uusiga. Vestluse käigus vahetati mõtteid välis- ja kodueesti organisatsioonide koostöövõimaluste üle globaliseeruvas maailmas. Kõneks tuli ka ESTO-de tuleviku küsimus.

„ESTO-d on olnud aastakümneid oluline sündmus hoidmaks Eesti kultuuri, keelt ja meelt neil aegadel, kui meie enda kodumaal ei olnud mõte vaba. Kui väliseestlaskond otsustab ESTO-de korraldamise lõpetada, siis oleks seda oluline teha väga pidulikult, suure tänutunde ja kummardusega kõigile osalistele,” sõnas Randjärv.

ÜEKN (Estonian World Council) ühendab väliseesti keskorganisatsioone eestlaste asukohamaades Kanadas, Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Inglismaal, Belgias, Ukrainas ja mujal. Nüüd kuuluvad ÜEKN-i liikmeskonda ka näiteks Eesti Seltside Liit Venemaal ja Läti Eesti Selts.

Kohtumisel osales ka Henno Uusi poeg Peter Uus, kes on Connecticuti osariigis ilmuva nädalalehe Fairfield County Weekly tootmisjuht. Peter Uus tõi näiteid Eesti teema kajastustest Ameerika Ühendriikide meedias, sealhulgas juhtivas ajalehes New York Times. Peter Uusi sõnutsi on viimastel aegadel Eestit toodud näitena riigist, kes oskab oma finantsvõimalusi arukalt ja edukalt kasutada.

Riigikogu pressitalitus

„Aeroobikakuninganna 2011” tiitli pälvis Maris Tamm

9. oktoobril Eesti Näituste Spordihallis toimunud Aeroobikakuninganna 2011 võistlusel pälvis kuninganna tiitli Maris Tamm (Tartu, TÜ ASK Fitnessklubi). Teise koha saavutas Krista Majak (Tartu, TÜ ASK Fitnessklubi) ja kolmandaks tuli Tatjana Golub (Viljandi, HOPE SK).

18. korda toimunud võistlus viidi läbi messi ”Ilu Sõnum 2011” raames. Kuninganna tiitlile pürgis 45 võistlejat, kellest žürii valis kolme vooru järel kaheksa finalisti. Võistlejaid juhendasid tunnustatud treenerid: Kadri Kõiva, Elke Roosileht ja Mariann Kilg Eestist ning Ilan Dedemoglu Saksamaalt.

“Žürii hindas parimat sportlikku vormi, harjutuste tehnilist täitmist ning lisaks esinemisoskust ja väljenduslikkust, oma osa mängis ka visuaalne väljanägemine”, põhjendas  žürii esinaine, Eesti Võimlemisliidu peasekretär Kadri Liivak, tehtud valikut.

Žürii koosseisu kuulusid Eesti Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil, moekunstnik Arne Niit, Natalia Nazarenko-Kiivikas, kes on käesoleva aasta Euroopa absoluutne meister fitnessis ning rahvusvahelise kategooria kohtunik, Aeroobikakuninganna võistluse algataja Kai Ilp, tuntud teleajakirjanik ja tervislike eluviiside propageerija Tiina Park, tunnustatud aeroobikatreener Riina Suhotskaja-Kajari,  Fitness.ee esindaja ning Eesti karikavõitja klassikalises kulturismis Indrek Viska, Viimsi Tervis SPA Spordiklubi juht Kersti Ojalill, Replay maaletooja Eestis Hele-Ry Vikkisk ning Aeroobikakuninganna 2010 Sandra Raju.

Üritusel viibis ka Eesti Võimlemisliidu president, riigikogu esimene aseesimees, Laine Randjärv, kes andis võitjale üle hinnalised auhinnad.

Peaauhindadeks olid Arne Niidu disainkleit, Status Club QuickFit treeningpakett ning Cherry.ee kinkekaart. Kingitused panid välja ka Grand Rose SPA Hotel ja Viimsi Tervis SPA Spordiklubi, samuti Better Bodies. Ürituse toetajateks olid Expressions, ALPRO Soya, Kadarbiku, ArtDeco, TERE, Fitness.ee ja Fatburner, Buduaar, Alfred Vogel, Dietmix, Replay, Triinu Kodumasinad, Fitshop, Interflora, HAMLET, DEJA VU lounge ja NELJAS. „Aeroobikakuninganna 2011“ peasponsor oli Hartwall Novelle.

Toetajatest valisid välja oma lemmikud Buduaar ja Reply (nr 45, Maris Tamm), ALPRO Soya (nr 42, Krista Majak) ning Expressions (nr 76, Kaisa Edenberg). Samas valiti ka Fitness.ee ja Fatburner “FITSTAR 2011“, kelleks osutus nr 45, Maris Tamm.

Korraldajad:  Eesti Võimlemisliit ja Fitness.ee.
Lisainfo: Eesti Võimlemisliit, tel. 6031555;  www.eevl.ee; Projektijuht: Katrin Väli, tel. 56 900500 (Aeroobikakuninganna 2011 võistlus)

Külas Ida-Virumaal

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv külastas reedel ametliku visiidi käigus Ida-Virumaad, tutvus piirkonna viimaste aastate majandusarengu edusammudega ning kohtus kohalike ettevõtjatega. Randjärv  külastas sealhulgas Sillamäe sadamat ning äsja avatud veokite piirieelset ooteala. Visiidi käigus külastas Randjärv ka Narva-Jõesuu muusikakooli, raamatukogu ja koduloomuuseumi.

Üheks ettevõtjate murekohaks on  pikad järjekorrad Eesti-Vene piiril ning autojuhtide ebainimlikud tingimused nendes järjekordades oodates. Randjärve sõnul  on need segavaks faktoriks nii kahe naaberriigi majandussuhetes, kui ka kontaktide loomisel turismi või kultuuri valdkonnas: «Probleemi lahendamiseks on tänaseks tehtud mitmeid samme – näiteks on valmimas kaasaegne kaubaveokite parkla Sillamäel, kus edaspidi ka tolliprotseduure saab korraldada. Käesoleval aastal on vene turistide hulk Eestis kasvanud. Kindlasti võiks külaliste hulk olla ka suurem, kui inimesed saaksid oma autodega kiiremini piiri ületada.“

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv tõdes töövisiidil Ida-Virumaale, et regioonil on suur arengupotentsiaal ja see on kindlasti üks kiiremini arenevaid piirkondi Eestis. Lisaks olulistele tööstusettevõtetele on siin tugev üldharidus-ja muusikakoolide võrgustik, tegusad kultuuriühendused, pühapäevakoolid. Inimesed, kes kultuurivaldkonnas töötavad on pühendunud ja tegusad. Pikisilmi oodatakse ka ringiraha seaduse toimimahakkamist.

“Ida-Virumaa veelgi atraktiivsemaks muutmine saab sündida ainult kohalike omavalitsuste, riigi ja ettevõtjate koostööst. Minu hinnangul sõltub piirkonna tulevik ka sellest, kuidas suudame noortele pakkuda kohapeal väljaõpet ning meelitada siit lahkunud tagasi Ida-Virumaale.”

Naine ja Mees. Inimene ja Tahtmine.

See on ikka nõnda, mu laps, et kui naisterahvaga midagi sünnib, siis naerdakse,

aga kui mehega, siis ei naera keegi. See oli nõnda enne vabadust ja jääb ka vabadusega.

(Tõde ja õigus III, 1931)

 

Naine on kuutõbine, kes kõnnib ka seal julgelt, kust mehe arukas samm tagasi kohkub.

(Juudit, 1921)

 

Hea lugeja!

Käesoleva Tammsaare tsitaatide ja artiklite kogumiku on koostanud naine.

Tammsaare mõtete valik naise silmade läbi vaadatuna.

Naise tundega tuntud.

Naise elukogemusele toetudes.

Ja ometi on see kõik sündinud ju ühe meesterahva mõtteid kasutades. Ühe tundliku ja kriitilise meeskirjaniku tundemaailma läbi, kes mõnigi kord öeldes „ei” on mõelnud „jaa” (milline hoiak on tihtilugu just naisele omane), kes on pidanud palju naisest, tema mõtetest ja tegemistest. Kes on pidanud naist alguste alguseks.

Selles raamatus on naine ja mees oma vastanduses ja ühtsuses suisa leht lehe haaval vastakuti kokku pandud, inimene ja ühiskond omavahel ühendatud ning kultuuri- ja riigielu rahulolematuse ja rahulolu vastandusse viidud.

See on koostaja nägemus ja Tammsaare ei pruukinuks sellega ehk nõustudagi.

Ammu olen soovinud ka Anton Hansen Tammsaare ühele enimkasutatud tsitaadile ta esialgse ja tegeliku konteksti tagasi anda. Tsitaat töö tegemisest ja armastuseni jõudmisest on meie meeltes juurdunud pooliku ja tendentslikuna. Ehk on selles ka okupatsiooniaegse ideoloogilise tõlgenduse taaka, mil klassiku sõnade abil püüti töötegemist ülistada ja seeläbi inimestele igatsetud tunnet – armastust – lubati? Või lihtsalt töökasvatuslikku mentaliteeti kultiveeriti?

Eestlane on ju läbi sajandite üks tööloom pidanud olema ja end aina sellega tapma.

Eestlane on üks tõsine rahvas ja isegi armastust pole ta ilma tööta ära teeninud.

Aga, head sõbrad, lugege lõpuni – tagakaaneni. Tammsaare ütleb noore Andrese suu läbi meile pähekulunud fraasi „tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus” asemel hoopis teise tõe.

Mis siis tuleb, kui armastust polnud olemaski, küsib Andres endalt ega tea vastust. Ei pruugi rahmeldamise ja vaevanägemise peale armastust tulla. Armastus – see võib tulla hoopis teisiti…

Tammsaare filosoofilisest mõttemaailmast ja tema raamatutest teab uue põlvkonna inimene vähe. Osalt on põhjuseks kogu maailma suundumus internetipõhisele lugemusele, mis eelistab paberile trükitud romaani avara mõttepiiri asemel kuvari ahast kokkuvõtet. Osalt aga meie suhtumises minevikku üldse: see põnev protsess, kuidas tulevik meie eneste silme ees minevikuks muutub, ei vääri kiirustava ja närvilise inimese tähelepanu.

Tammsaaret lihtsalt ei tunta, mistõttu avastus, et kogu tema looming on ka täna aktuaalne, jääb avastamata. Tammsaare loomingu nimekamaid uurijaid Elem Treier ütleb Tammsaare ühe suurema iseärasuse olevat, et ta on mõtleva ja targa inimese sõber kõikidel aegadel. „Ta ühendab oma kaasaegse ühiskonna ja inimese käsitluse kogu inimkonna ja n.-ö. igavese inimese ajalooga. Peene psühholoogina on Tammsaare lahendanud teemat: mida inimene mõtleb ja milleks inimene on võimeline oma ajastus.”

Käesolev mõtetekogumik ei pretendeeri akadeemilisusele ega teaduslikkusele. Tsitaatide valikul ja reastamisel on koostaja silmas pidanud nn. rahvalikku väljaannet. Ta annab lugejale võimaluse taaskohtumiseks Tammsaare kui tänapäevalgi moodsa kirjaniku, peene psühholoogi ja „eriliselt tundliku ajaloonärviga” klassikuga. Taotluslik on ka kolme artikli muutmata kujul avaldamine artiklitekogumikust „Sic transit” (1924). Tammsaare kõige filosoofilisema ja terviklikuma artiklitekogu esseedega saab lugeja tutvuda keeles ja sellest tulenevas lause rütmis, nagu need artiklid kirjanikul siis originaalselt sündisid. Nii loodab koostaja anda avarama pildi suurest klassikust, ajastust ja eesti keelest selle rikkuses.

Kui Tammsaare inimesed Treieri sõnutsi „mõtlevad pingsalt ning on võimelised üllatavalt paljuks, nad on ühtaegu erilised ja üldinimlikud”, siis kes on suur Tammsaare ise ja missugune on tema koht maailmakirjanduses?

Sellele küsimusele vastuse saamiseks andis lühida viite kirjanik Rudolf Sirge:

„Oma elulesuhtumislaadi ja mõtteviisi poolest läheneb Tammsaare kõige enam suurile anglosaksi skeptikuile, nagu näit. Bernard Shaw’le, sest temale nagu nondelegi kõik inimlikud tõed on relatiivsed, kõik õpetused üheväärtuslikud eeldusel, et miski niikuinii inimest tema loomuses ei suuda muuta, et inimene igas olukorras ja igal ajajärgul jääb ikkagi peamiselt inimeseks kõigi oma vooruste ja pahedega, moraalituse ja instinktideeluga (Varamu nr. 2/1938).

 

Laine Randjärv,

Koostaja

September, 2011

Balti Assamblee tegevus uueneb

Täna toimus Viljandis Balti Assamblee presiidiumi istung, kus BA presidendi ja Eesti delegatsiooni juhi Laine Randjärve ettepanekul arutati BA uuendamist. Koos Läti ja Leedu delegatsioonide juhtidega arutati muudatuste vajadust ning otsustati üksmeelselt teha muudatusi BA põhikirja, et rahvusdelegatsioonide moodustamise uus printsiip seoks delegatsioonide liikmelisuse nüüd parlamendikomisjonide liikmelisusega. Sellest uuest põhimõttest lähtuvalt vaadatakse läbi delegatsioonide koosseis ja vajadusel viiakse sisse muudatused.

Randjärv tegi ka rea ettepanekuid komisjonide töövaldkondade laiendamise osas  ja pidas samuti vajalikuks muuta mõnede komisjonide nimetusi. Lepiti kokku, et endine õiguskomisjon hakkab nüüdsest tegelema sisejulgeoleku küsimustega, kaasa arvatud migratsioon, organiseeritud kuritegevus ja salakaubavedu. Energiaküsimustega tegelemine liideti majanduskomisjoni kompetentsi, mis samuti hakkab senisest enam tegelema innovaatika valdkonnaga. Keskkonnakomisjoni töövaldkond hõlmab nüüdsest enam põllumajandus- ja metsanduspoliitikat.

Presiidium arutas ka 2012. aasta prioriteete ning otsustas juhtida Balti Ministrite Nõukogu tähelepanu sellele, et tuleval aastal peaks enam keskenduma kõiki Balti riike hõlmavate, regionaalse tähtsusega projektidega tegelemisele, millega kaasneks ühisrahastamise taotlemine ELi struktuurifondidest. „BA ülesanne on ühiste ideede ja eesmärkide abil võimalikult ratsionaalselt leida võimalusi Euroopa struktuurifondide kasutamiseks Eesti, Läti ja Leedu ühistes huvides, olgu siis tegemist kas ühise inforuumi loomisega või innovaatiliste projektide elluviimisega,“ ütles Randjärv.

Arutati ka BA 20. aastapäeva tähistamise ning BA 30. istungjärgu ja 17. Balti Nõukoguga seotud ürituste korraldamist Tallinnas 24.-25. novembril.

 

Riigikogu pressitalitus

23.  september 2011

Keelekibe

Augusti viimasel nädalal toimus Narvas traditsiooniline hoidistefestival „Suvi purki”. Retseptivihikusse sai ka üks meie pere lemmikhoidis ehk  tomati-sibula purgisalat nimega „Keelekibe”.

Keelekibe

1 kilo tomateid

0,3 kg sibulaid

½ klaasi suhkrut

4 teelusikat soola

4 tera nelki

2 supilusikat 30 protsendilist äädikat

½ teelusikat jahvatatud musta pipart

Sibularattad hautada vähese veega. Lisada tükeldatud ja puhastatud tomatid. Natukese aja pärast lisada kõik maitseained. Panna kuumalt purki ja sulgeda kohe.

Head nautimist!

Laine Randjärv kohtus Maailma Kabeföderatsiooni presidendi Harry Otteniga

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtus täna Maailma Kabekonföderatsiooni presidendi Harry Otteniga. Kohtumisel osales ka Euroopa Kabeföderatsiooni ja Eesti Kabeliidu president Janek Mäggi.

Randjärve sõnul on kabe üks spordialadest, mis sobib paljudele noortele ning ei nõua suuri lisakulutusi kohalikelt omavalitsustelt. “Kabe, nagu ka kõik muud mõttespordid, aitavad pikendada eluiga, sest mõtlemine hoiab vaimu värske,” märkis Laine Randjärv. “Olen kabega kokku puutunud sellest ajast, kui olin kulutuuriminister.

2007. aastast asub Tallinnas ka Euroopa Kabeföderatsiooni peakontor. Mul on hea meel, et see töö, mida siis alustati, on kandnud väga head vilja.”

Maailma Kabeföderatsiooni presidendiga tulid arutlusele võimalused, kuidas kabet kui spordiala noorte hulgas populariseerida. Kabe on kindlasti alternatiiviks meeletule arvutiseerimisele.

Kabe mängus on kirge, kiirust ning ohtralt võistlusmomenti. Harry Otten rõhutas, et Eesti on teinud ära väga suure töö Euroopas kabe populariseerimisel ning ta usub, et see töö jätkub ka lähiaastatel.

Harry Otten avas täna Tallinnas Euroopa Noorte Meistrivõistlused rahvusvahelises kabes ning ta osaleb Euroopa Kabeföderatsiooni kongressil, mis toimub täna Tallinna Malemajas.

Maailma Kabeföderatsiooni president on hollandlane ning Euroopa suurima ilmaennustusettevõtte juht ja üks omanikest. Hollandis asub ka Maailma Kabeföderatsiooni FMJD peakorter.

Laine Randjärv: loomemajanduse tähtsus kasvab kogu maailmas

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv külastas eile Tartu Loomemajanduskeskust.

2009. aastal Tartu linna poolt asutatud SA Tartu Loomemajanduskeskus koordineerib katusorganisatsioonina loomemajandust Tartus ja Lõuna-Eestis,  jagades infot ja pakkudes alustavatele loovettevõtjatele inkubatsiooniteenust. Keskusele kuulub kolm maja Tartus Kalevi tänaval. Äsja sai Tartus Kalevi tänaval kasutusloa renoveeritud puithoone, mis majutab tulevikus 14 loomeettevõtet.

„Loomemajanduse tähtsus kasvab kogu maailmas. Eestis on see majandusharu viimastel aastatel hoogsalt arenenud ja valitsuskoalitsioon seab loomemajanduse tugiteenuste arendamise oma tegevuses olulisele kohale,’’ rääkis Laine Randjärv. „Tartu Loomemajanduskeskuse inimesed oskavad oma asja ajada ning Tartu linn ja loomemajandusettevõtted saavad sellest ainult kasu. Septembris lõplikult avatav hoone on korda tehtud muinsuskaitseline ehitis. Peatselt on valmimas kolmaski hoone,’’ lisas Riigikogu aseesimees.

Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Raul Oreškin selgitas, et keskuses on seni äriplaane kaitsnud 55 ettevõtet, kellest 36 soovivad ruume rentida Kalevi tänava majades. Praeguseks on keskuse uues majas kodu leidnud  filmikompanii Pimik, maastikuarhitektuuribürood Tajuruum ja Ökodisko, kunsti- ja disainikauplus Disainimaja ning 3D ja 4D programmeerimisega tegelev ettevõte Visar Studio. „Iga töökoht, kus leiavad erialast rakendust loomeinimesed, on väärtus omaette ja kes saab olla loojale parim tööandja kui ta ise,“ rääkis Oreškin keskuse tegutsemispõhimõtetest.

Loomemajanduskeskusele kuuluvate Kalevi 15 ja Kalevi 17 hoonete renoveerimine läheb kokku maksma 933 279 eurot (14,6 miljonit krooni). Hoonete renoveerimist rahastab EAS avatud loomemajanduse tugistruktuuride toetamise meetmest. Tartu linn kaasfinantseerib ehitust 383 470 euroga (6 miljonit krooni).