Randjärv kohtus Läti uue presidendiga

Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv kohtus täna Toompeal Läti uue presidendi Andris Bērziņšiga.

Randjärv märkis, et majandusliku, energeetika ja transpordialase koostöö kõrval on olulise tähtsusega just parlamentaarne koostöö. Ta tõi esile Balti riikide koostöö tugevdamise selleks, et kolme väikeriigi hääl kõlaks valjemalt Euroopa Liidus, et riikidevaheline koostöö toimuks koordineeritult nii parlamentide ja valitsuste vahel. Randjärv selgitas, et ta on algatanud Balti Assamblee tegevuse tõhustamise, mille kohaselt oleks suurem tähelepanu pööratud parlamendikomisjonide omavahelisele koostööle. Nimetatud küsimust on kavas osapoolte vahel põhjalikumalt arutada käesoleva aasta novembrikuus toimuval Balti Assamblee pidulikul istungil Tallinnas, mil tähistatakse 20 aasta möödumist koostöö algusest. „Mis on veel parem moodus, kui just uute konstruktiivsemate ja konkreetsete sidemete sisseviimine meie riikide parlamentide vahel,“ rõhutas Randjärv. Ta avaldas lootust, et Läti president toetab neid ettepanekuid uue impulsi andmiseks riikidevahelises suhtluses.

Mõttevahetuse käigus meenutati senist koostööd ja viidati kasutamata võimalustele nii Eesti kui ka Läti kultuuripärandi hoidmisel ja kultuurivahetuse korraldamisel. Bērziņš märkis, et ta kavatseb suurendada Lätis presidendi rolli kultuuripärandi hoidmisel ja arendamisel tiheda koostöö kaudu kultuurivaldkonna esindajatega. Randjärv ütles, et väärt mõte on kuulutada aasta 2013 kõigis kolmes Balti riigis kultuuripärandi aastaks.

Hea võimaluse riikidevaheliste suhete mitmekesistamiseks annab kindlasti ka Balti keti 25. aastapäeva tähistamine, mis oli tähelepanu vääriv ja emotsionaalne sündmus meie kõigi kolme riigi rahvale.

Randjärv tutvustas Läti presidendile Riigikogu hoonet ja selle ajalugu. Bērziņš tegi sissekande ka Riigikogu külalisteraamatusse.

Kohtumisel oli veel Eesti-Läti parlamendirühma esimees Mailis Reps.

Allikas : Riigikogu pressiteenistus

Laine Randjärv: Ida-Virumaal on rahvuskultuurid hästi hoitud

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv tõdes töövisiidil Ida-Virumaal, et rahvuskultuuriseltsid tegutsevad Ida-Virumaal aktiivselt ning nende tegevuse mõju ulatub Ida-Virumaast palju kaugemale.

„Hea on näha, et kohalikud rahvuskultuuriseltsid on oma tegevuses järjepidevad ning neil on aastatepikkusi traditsioone. Jõhvis toimub regulaarselt kultuuriseltside ümarlaud, kus otsutatakse ühiselt korralduslikke ja finantsküsimusi. Tänavu septembris rahvuste päeval, mis on mõeldud tutvustama Eestis elavate rahvusvähemuste kultuure, toimub Jõhvi Kontserdimajas taas festival Loomepada,“ rääkis Randjärv Ida-Virumaal nähtust-kuuldust.

„Eraldi tasub märkida, et Ida-Virumaa integratsioonikeskuse tegevus ei piirdu regiooniga, vaid Narva, Jõhvi, Sillamäe ja teiste linnade kultuuriseltsid võtavad väga aktiivselt osa vabariiklikest ja rahvusvahelistest kultuurifestivalidest,“ lisas Randjärv.

Riigikogu asespiiker osaleb Jõhvis seitsme linna muusikafestivali avamisel ja Rootsi jazzstaari Victoria Tolstoy kontserdil ning annab üle Eesti parlamendi eripreemia rahvusvahelisel festivalil Slaavi valgus.

„Kaks suurt rahvusvahelist kultuurisündmust ühel nädalavahetusel näitavad, et piirkonnas on suur kultuuripotentsiaal ja nende festivalide korraldajad väärivad Eesti riigi tunnustust,“ lausus Laine Randjärv.

Ida-Virumaad külastav Riigikogu asespiiker annab ka pressikonverentsi festivalidele saabunud Eesti ja Peterburi meedia esindajatele.

Laine Randjärv: Ida-Virumaal on rahvuskultuurid hästi hoitud

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv tõdes töövisiidil Ida-Virumaal, et rahvuskultuuriseltsid tegutsevad Ida-Virumaal aktiivselt ning nende tegevuse mõju ulatub Ida-Virumaast palju kaugemale.

„Hea on näha, et kohalikud rahvuskultuuriseltsid on oma tegevuses järjepidevad ning neil on aastatepikkusi traditsioone. Jõhvis toimub regulaarselt kultuuriseltside ümarlaud, kus otsutatakse ühiselt korralduslikke ja finantsküsimusi. Tänavu septembris rahvuste päeval, mis on mõeldud tutvustama Eestis elavate rahvusvähemuste kultuure, toimub Jõhvi Kontserdimajas taas festival Loomepada,“ rääkis Randjärv Ida-Virumaal nähtust-kuuldust.

„Eraldi tasub märkida, et Ida-Virumaa integratsioonikeskuse tegevus ei piirdu regiooniga, vaid Narva, Jõhvi, Sillamäe ja teiste linnade kultuuriseltsid võtavad väga aktiivselt osa vabariiklikest ja rahvusvahelistest kultuurifestivalidest,“ lisas Randjärv.

Riigikogu asespiiker osaleb Jõhvis seitsme linna muusikafestivali avamisel ja Rootsi jazzstaari Victoria Tolstoy kontserdil ning annab üle Eesti parlamendi eripreemia rahvusvahelisel festivalil Slaavi valgus.

„Kaks suurt rahvusvahelist kultuurisündmust ühel nädalavahetusel näitavad, et piirkonnas on suur kultuuripotentsiaal ja nende festivalide korraldajad väärivad Eesti riigi tunnustust,“ lausus Laine Randjärv.

Ida-Virumaad külastav Riigikogu asespiiker annab ka pressikonverentsi festivalidele saabunud Eesti ja Peterburi meedia esindajatele.

Laine Randjärv: laulu-ja tantsuväljaku tulevikku tuleb planeerida

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu esimees Laine Randjärv tervitab alanud diskussiooni Lauluväljaku territooriumi tuleviku üle.

„Eelmisel nädalavahetusel toimunud noorte laulu- ja tantsupeo järel on taas kerkinud teemaks Lauluväljaku territooriumi tulevik. Jagan kultuuriministri väljaöeldud mõtet, et nimetatud maa-ala tuleb paremini planeerida ja ümber kujundada, arvestades nii tantsijate kui publiku vajadusi,“ ütles Randjärv.

„Kõige mõistlikum oleks tantsupeolistele luua püsiv võimalus oma peo pidamiseks Lauluväljaku territooriumile rajataval Tantsuväljakul. Mitmetel koosolekutel, kus arutatud tantsupidude toimumiskoha tulevikku, on just see plaan olnud alternatiivide reas eelistatuim,“ märkis Randjärv.

Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu juhtiva Riigikogu aseesimehe arvamusel võiks Lauluväljaku ümberkujundamise ajalises plaanis sihikule võtta aastaks 2018, mil möödub 100 aastat Eesti Vabariigi sünnist ning aasta hiljem tähistatakse laulupidude 150 juubelit.

„Järgmise, 2014. aastal toimuva tantsupeo paik on aga kindlasti hetke põletavaim küsimus. Suure peo lauljad- ja tantsijad ei mahu sarnaselt just möödunud noorte peoga üheaegselt praegusele lauluväljakule pidu pidama.  Ajutise lahendusena tuleks ehk kaaluda järgmise  tantsupeo korraldamist Kadrioru staadionil,“ lausus Randjärv.

Lähiajal kogunev Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu paneb paika ka järgmise noortepeo korraldamise aja.  Mõistlik oleks see planeerida aastasse 2016, mis annab võimaluse taastada suurte ja noorte pidude toimumise ajaline rütm.

“Praegune nihe, mis tehti vastu tulles Kultuuripealinna 2011 soovile, aitab taas  jõuda ajagraafikusse, mis jätab suure üldlaulu- ja tantsupeo ettevalmistamiseks aega kolm aastat,” sõnas Randjärv.

Laine Randjärv: laulu-ja tantsuväljaku tulevikku tuleb planeerida

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu esimees Laine Randjärv tervitab alanud diskussiooni Lauluväljaku territooriumi tuleviku üle.

„Eelmisel nädalavahetusel toimunud noorte laulu- ja tantsupeo järel on taas kerkinud teemaks Lauluväljaku territooriumi tulevik. Jagan kultuuriministri väljaöeldud mõtet, et nimetatud maa-ala tuleb paremini planeerida ja ümber kujundada, arvestades nii tantsijate kui publiku vajadusi,“ ütles Randjärv.

„Kõige mõistlikum oleks tantsupeolistele luua püsiv võimalus oma peo pidamiseks Lauluväljaku territooriumile rajataval Tantsuväljakul. Mitmetel koosolekutel, kus arutatud tantsupidude toimumiskoha tulevikku, on just see plaan olnud alternatiivide reas eelistatuim,“ märkis Randjärv.

Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu juhtiva Riigikogu aseesimehe arvamusel võiks Lauluväljaku ümberkujundamise ajalises plaanis sihikule võtta aastaks 2018, mil möödub 100 aastat Eesti Vabariigi sünnist ning aasta hiljem tähistatakse laulupidude 150 juubelit.

„Järgmise, 2014. aastal toimuva tantsupeo paik on aga kindlasti hetke põletavaim küsimus. Suure peo lauljad- ja tantsijad ei mahu sarnaselt just möödunud noorte peoga üheaegselt praegusele lauluväljakule pidu pidama.  Ajutise lahendusena tuleks ehk kaaluda järgmise tantsupeo korraldamist Kadrioru staadionil,“ lausus Randjärv.

Lähiajal kogunev Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu paneb paika ka järgmise noortepeo korraldamise aja.  Mõistlik oleks see planeerida aastasse 2016, mis annab võimaluse taastada suurte ja noorte pidude toimumise ajaline rütm.

“Praegune nihe, mis tehti vastu tulles Kultuuripealinna 2011 soovile, aitab taas  jõuda ajagraafikusse, mis jätab suure üldlaulu- ja tantsupeo ettevalmistamiseks aega kolm aastat,” sõnas Randjärv.

Laine Randjärv : Muljed peost on ülevad

04.06.2011

XI noorte laulu- ja tantsupidu on edukalt lõppenud. Nii tantsijad, mängijaid ja lauljad kui korraldajad on endast andnud maksimumi.

Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu esinaise Laine Randjärve muljed peost on ülevad. Osalenud laulupidudel alates 1975.aastast, pidanud olema tunnistajaks erinevatele aegadele laulupidude ajaloos, mil muuhulgas küsiti ka seda, kas me üldse enam seda traditsiooni vajame – võime täna siiski suure rahuldusega öelda – laulu- ja tantsupeod olid, on ja jäävad. “Meil on õpetajad, kes suudavad ja tahavad õpetada nõudlikku, kuid huvitavat repertuaari, meil on noored, kes suudavad seda loomingut laulda, mängida ja tantsida, meil on suurepärane publik, kes oma kaasaelamisega annab esinejatele nii olulise tagasiside tunde ja meil on üldjuhid, kes on maailma parimad professionaalid oma alal!”

Ta lisas, et “Maa ja ilma” peo lugu ja sõnum tervikuna on liigutav ning kõnetas kõiki kuulajaid-vaatajaid. Ja Tallinn Euroopa  Kultuuripealinn 2011 sai Maa ja ilma abil hüüda laiale maailmale: “me oleme siin ja armastame oma väikest maad ja kultuuri ja oleme seeläbi hingelt suured ja palume kõiki olla meie külaliseks nii sel kui paljudel järgmistel kultuuriaastatel.”

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse nõukogu esinaine Laine Randjärv tänab nõukogu nimel kõiki tantsijaid, lauljaid, dirigente, juhendajaid, korraldajaid, vabatahtlikke ning pealtvaatajaid suurepärase peo kordamineku eest. Kohtumiseni järgmisel  laulu-ja tantsupeol!

XI noorte laulu- ja tantsupidu “Maa ja ilm” toimus 1.-3. juulini Tallinna Lauluväljakul.

Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.

Allikas : Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutus

Laine Randjärv : Tulemas on kultuuriaasta tippsündmus

27. juunil algas XI noorte laulu- ja tantsupidu, mis toob Tallinnasse tuhandeid peolisi ja külalisi nii Eestist kui välismaalt.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sa nõukogu esinaine, Laine Randjärv sõnas:

“Hoolimata tavatult lühikesest ettevalmistusajast, võib täna öelda, et taas on tulemas suurepärane kultuuriaasta tippsündmus”. Ta lisas: “Kindluse selleks annavad kõik särasilmsed osalejad, kes on laulud-tantsud-pillilood kenasti selgeks õppinud ning alates tänasest Tallinna poole teele asuvad. Veel viimased pingutused väljakutel proovides ongi teoks saamas see, mida oleme kõik koos oodanud ja milleks hoolikalt valmistunud.” Randjärv tänab südamlikult kõiki peolisi, nende juhendajaid ja lapsevanemaid ning kõiki korraldajaid.

Esmaspäeval saabuvad Tallinnasse kõik tantsijad ja võimlejad välja arvatud esimeste klasside rühmad. Teisipäeval liituvad rahvatantsijatega ka esimeste klasside tantsurühmad. Kolmapäeval algavad rahvamuusikute ja peol osalevate rokkansamblite proovid ning neljapäeval puhkpilliorkestrite ja noorte sümfooniaorkestrite eelproovid. Reedel saabuvad kõik vanemad lauljad ning laupäeval mudilaskooride lauljad.

Esmaspäevast algavad ka tantsupeo proovid. Nädala kahel esimesel päeval toimuvad rahvatantsijate eelproovid kaheksal harjutusväljakul: Wismari staadionil, Pae tn staadionil, Maarjamäe staadionil, Rannavärava staadionil, Kadrioru staadioni abiväljakul, Hipodroomi AS Norfolki väljakul, Kalevi staadioni varuväljakul ning selle peo põhiväljakul Lauluväljaku tantsuplatsil. Kolmapäevast alates kolivad proovid lauluväljakule.

Tänavune laulu- ja tantsupidu avatakse lauluväljakul 1. juulil kl 19.00, mil laulukaare all on koorilauljad ning kaare ees olevale tantsuväljakule liiguvad rahvatantsijad. Avamisele järgneb tantsupeo esimene etendus.  Tantsupeo teine etendus toimub 2. juulil. Rongkäik algab 3. juulil kl 9.00 Vabaduse väljakult ning liigub mööda Pärnu ja Narva maanteed ja Pirita teed, lauluväljakule. Laulupidu algab Tallinna Lauluväljakul 3. juulil pärast rongkäigu lõppu orienteeruvalt kell 13.00.

Nii lauluväljakul, harjutusväljakutel kui ka kõigis ööbimispaikades on osalejaid vajadusel abistamas peo meditsiiniteenistus ning turvalisust on tagamas turvateenistus.


Allikas : BNS, Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutus

 

Laine Randjärv: Beneluxi koostöö inspireerib Baltimaid


17.06.2011

Riigikogu aseesimees, Balti Assamblee president Laine Randjärv esines täna Hollandis Haagis pöördumisega Beneluxi parlamendi istungjärgu poole, öeldes, et Euroopal tuleb täna seista vastamisi selliste keerukate ja mitmemõõtmeliste väljakutsetega nagu kliimamuutused, terrorism, illegaalne migratsioon, energiaturvalisus, pingeline rahanduspoliitika, vananev elanikkond ja organiseeritud kuritegevus.

Riigikogu aseesimees toonitas, et Beneluxi koostöö on inspireeriv näide sellest, kuidas kolm riiki, hoolimata oma suurusest, on suutnud mõjutada Euroopa otsuseid ja kes oma seisukohtade koordineerimise ning ühiste initsiatiivide abil on tugevdanud oma rolli Euroopa Liidus.

Balti perspektiivist on oluline moodustada laienenud Euroopas ühistele huvidele põhinevaid koalitsioone, et lahendada nii olemasolevaid kui ka tulevasi probleeme.

Randjärv lisas: ,,Seepärast on mul Balti Assamblee presidendina eriti hea meel esile tõsta, et täna allkirjastasime me meie parlamentaarsete organisatsioonide vahel uue koostööleppe. Ehkki nii mõnigi võib olla skeptiline, et mida need kuus Euroopa väikeriiki ka suudavad, pole keegi kunagi liiga väike. Ja neil kuuel väikesel riigil on kõrgelt arenenud koordinatsiooni- ja koostöömeel, mis aitab neil saavutada rohkem võimu ja mõjukust. Peame vaid ühendama oma erinevates valdkondades ja erinevatel tasanditel tehtavad pingutused, et liigutada protsesse endale soovitavas suunas. Väiksed või suured, kuid vastutust kannavad kõik.”

Hommikusel BA presiidiumi istungil tutvustas Randjärv kolleegidele Eesti ettekujutust sellest, kuidas uuendada BA koostööd ja struktuuri. „Möödunud 20 aasta jooksul on Balti riikides taastatud riiklik iseseisvus ja parlamentarism, meist on saanud täieõiguslikud liikmed Euroopa Liidus ja NATO-s. Tähistame tänavu omariikluse taastamise 20. aastapäeva ja Balti Assamblee 20. sünnipäeva, teeme kokkuvõtteid saavutatust ja vaatame tulevikku,” ütles ta.

“Arvestades muutunud olukorda tuleks edaspidi enam keskenduda sellele, et kolme väikeriigi hääl kõlaks valjemalt Euroopa Liidus, et meie koostöö toimuks koordineeritult nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt parlamentide ja valitsuste vahel. BA delegatsioonid tuleks moodustada vastavuses parlamendikomisjonidele,” selgitas Randjärv.

Eesti delegatsioon sai BA presiidiumilt mandaadi töötada välja ettepanekud BA põhikirja muutmiseks delegatsioonide moodustamise aluste ja komisjonide töövaldkondade osas arvestades Euroopa Liidu prioriteete.

Allikas : Riigikogu pressitalitus

Randjärv: Täna langetame kõik pead hukkunute mälestuseks

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osales täna küüditatud Eesti juutide mälestussamba avamisel Rahumäel. Randjärv, kelle kultuuriministriks oleku ajal leidis selle mälestusmärgi rajamise initsiatiiv mitmekülgset riigipoolset toetust, esines sõnavõtuga, kus ta ütles: „Eesti juutluse tugev omadus on oskus konsolideeruda muredes ja rõõmudes. Tänu tugevale ühisustundele omab juudi kogukond Eesti ühiskonnas arvestatavat positsiooni. Kogukonna silmapaistvamate esindajate arvamused erinevates küsimustes – olgu see poliitika, majandus või rahvusvahelised suhted – on riigi poolt kõrgelt hinnatud ja omalt poolt võin kinnitada, et koostöö areneb ja tugevneb. Eesti riik austab, hoiab ja toetab jätkuvalt juudi kogukonda, mis moodustab meie ühiskonna lahutamatu osa. Ja täna langetame me kõik koos pead pikal ja halastamatul kannatusterajal hukkunute mälestuseks.”

Mälestussamba rajamise ühe algataja Eesti juudi kogukonna esimehe Alla Jakobsoni sõnul on meie kohustus lunastada võlg nende inimeste ees ja jäädvustada nende nimed. Jakobson märkis, et 1990ndate aastate alguses püstitas Rahumäe juudi kalmistule mälestuskivi Ljuba Rozenberg küüditamise üle elanud abikaasa Isaak Rozenbergi surmaeelsel palvel. See mälestuskivi paigutati postamendile Juudi kalmistu tseremoniaalväljakul. Kivi ees paikneb juudiusku sümboliseeriv Taaveti tähe kujuline kompositsioon, millesse on raiutud hukkunute nimed. Mälestussamba autor on skulptor Irina Rätsep ning samba ehitamine sai teoks annetuste abil ja kultuuriministeeriumi toetusel.

Täna möödub 70 aastat juuniküüditamisest, mil stalinlik režiim saatis sunniviisiliselt oma kodumaalt koos eestlaste, eestivenelaste ja rootslastega ka üle 400 juudisoost Eesti kodaniku, kes viidi Eestist Põhja-Uurali või Siberisse. Neist sada üks hukkus teel või nõukogude laagrites.

 

Riigikogu pressitalitus

Margit Liivoja, 631 6353
margit.liivoja@riigikogu.ee



Maailma peab avastama. Eestit ka

Vanaemaks saamise tunnet ma sõnadega seletada ei suuda. Küll aga jõudis mulle pärale, et Eesti elus ongi saabumas uus ajajärk.

Meil on peale kasvamas juba teine põlvkond, kes on elanud oma teadliku elu vabas Eestis. Need on inimesed, keda ei kammitse nostalgia – ei Eesti ega nõukogude aja järele, inimesed, keda ei kummita üleminekuaegsed raputused. Need on põlvkonnad, kes asuvad meie riiki juhtima ja elu korraldama kiiremini, kui me arvatagi oskame.

Heaoluühiskond tekitab ükskõiksust

Eesti vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeva eel ei arva ma sugugi, et uus põlvkond on parem või halvem, selgema või tuhmima silmavaatega, vähem silmakirjalik või salakavalam kui on olnud eelnevad – emad, isad ja vanavanemad. Kõige keerukam noortele tegijatele on pigem see, et nende eneste läbikatsumised, mis tulevad niikuinii, on vaja ära tunda. Need katsumised on pigem ees ega pruugi olla sugugi lihtsamad, kui olid meil.

Totalitaarne režiim toob hea ja kurja inimeses selgelt esile. Heaoluühiskond seda ei tee. Erinevalt kolmekümne aasta tagusest ajast on nüüd palju raskem taibata, kes on kes, mis teda motiveerib ja miks ta teeb just seda, mida ta teeb.

Heaoluühiskond eeldab sügavat sallivust. Ent selle taha saab peita ka ükskõiksust, enesekesksust, mis riigi pikaajaliste eesmärkide, sealhulgas rahvuse säilimise täitumisele kaasa ei aita.

Kuidas ma julgen nii väita? Euroopa, kuid ka ülejäänud heal järjel maailma – näiteks Jaapani – vananemine on tekitanud meis tunde, nagu valdaks selline probleem kogu maailma. Tegelikult kasvab maailma rahvastik igal aastal hüppeliselt ning nooreneb. Aafrikas ja Aasias sünnib väga-väga palju lapsi. Euroopa, Jaapani ja Eesti väljasuremise korral maailm tühjaks ei jää. Meie peame küsima, millise mõtteviisi võtavad omaks meie lapsed. Nemad ei pea vabadust kätte võitlema, nemad peavad seda vabadust säilitama. Emotsionaalselt on see aga palju raskem.

Eesmärke on palju raskem seada

Ameerikas on kasutusel kõnekäänd: rikkaks on raske saada, kuid veel raskem on rikkaks jääda! Vaba Eesti põlvkondade väljakutse seisneb selles, kuidas rikkaks jääda. Vaimselt! Kuidas säilitada 20 aastaga väljavõidetut?

Muidugi peab minema maailma avastama. Kuid sageli juhtub – mis üksiku inimese seisukohast on suurepärane –, et maailm avastab ka meid. Muidugi peab rühkima karjääriredelil ülespoole. Kuid sageli jääb karjääri taha maha sügavik, millest enam üle ei astu – sündimata lapsed, kaugeks jäänud kodumaa.

Lähiaastakümnetel võtavad laulva revolutsiooni lapsed Eesti elu üle. Nende mõtteviis on uus – globaalne ja palju rohkem linnastunud kui meil, eelkäijatel.

Neil, minu laste ja lastelaste põlvkonnal, on palju eeliseid. Kuid kellele on rohkem antud, neilt ka nõutakse rohkem. Nemad ei pea saavutama pelgalt ühte võitu – nagu meie saavutasime nõukogude korra langemise. Nad peavad suutma juhtida protsessi, millel on palju vähem selgeid sihte ja hoopis rohkem osalisi (nt Euroopa Liit): on lihtsalt elu, mis peab tagama rahvuse jätkusuutlikkuse.

Uued, vaba Eesti põlvkonnad peavad esmalt avastama, kes on kes, ja leppima kokku, millised on ühised sihid. Kes elavad Eestis 50 aasta pärast? Mis keelt nad räägivad? Kus asub Eesti Euroopas? Milline on meie rahva roll? Siin – Eestis. Ja maailmas.

Allikas : Õhtuleht