Minul ei ole eestlaste pärast häbi

Artikkel on ilmunud Delfis
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/laine-randjarv-minul-ei-ole-eesti-rahva-parast-habi?id=72498953

„… ja kõigest on puudu – küll märjast, küll kuivast“ kõlavad Debora Vaarandi sõnad Arvo Ratassepa meekoorilaulus „Eesti mullad“.
Minu hinnangul kirjeldab see lause parimal moel hetkel meie ühiskonnas toimuvat. Ikka on millestki puudu ja midagi on liiga palju. Olgu siis materiaalset või emotsionaalset. Viimasel ajal on kogu rahva nimel või terve rahva kohta aina sõna võetud ja hinnanguid antud. Puudust on tunda aga üksteise mõistmisest, kuulamisest ja kuulmisest. Ükskõik mis tasandil.

Mitmed väärikad avaliku elu tegelased on asunud kogu eesti rahva pärast häbi tundma. Tegemist on mu meelest liigse üldistamisega. Ei saa ühe mütsiga lüües hukka mõista tervet rahvast nende väljaöeldud arvamuste või tunnete eest, mis erinevatel inimestel täiesti loomulikult olemas on. Hirmud, armastus ligimese vastu, altruism, rahulolematus, vaimustumine lemmiktegevustest ja pühendumine lähikondlastele – igaühes meis väljenduvad need tunded individuaalsel moel.

Ma ei kiirusta hukka mõistma kedagi, kes kardab ühiskonnas asetleidvaid ja igapäevaselt meie ühiskonnale tundmatuid ja arusaamatuid protsesse. Jutt on muidugi pagulasteemast. Arvatavasti on hirmude põhjuseks ikkagi puudulik kogemus ja ebapiisav informatsioon. Mis siis, et sündmuste keerises olijatele tundub, et räägitud on kogu aeg ja võib-olla isegi juba pigem palju. Need teemad on praegusel moel ajalooliselt meile tundmatud. Ja seda ei saa hukka mõista.
Mu meelest pole mõtet võrrelda või eeskujuks tuua nõukogude anneksiooni eest põgenenud inimesi 1940. aastatel ega tegelikult ka nõukogude võimu vägivaldset migratsioonipoliitikat tänasel päeval maailmas meie silme all lahtirulluva massilise hädaolukorraga. Praegune situatsioon on täiesti teistsugune ka seetõttu, et põgenevate inimeste ning vastuvõtvate maade kultuuriruumid, usk või uskmatus ja ajaloolised traditsioonid on erakordselt erinevad.

Ma ei kiirusta hukka mõistma inimest, kes on valmis täna sõjapõgenikke Eestimaal vastu võtma ja soovib seda teha kogu südamest. Sest see on humaanne. Ma ei lahterda neid, kes leiavad, et Eesti peaks rohkem panustama pagulaskriisi lahendamiseks, Eestimaa mahamüüjateks. Mulle meeldis David Vseviovi mõte pühapäevahommikuses Anu Välba saates, kus ta ütles, et tema jaoks ei olegi olemas mõistet „pagulased“, vaid et tegemist on lihtsalt inimestega, kelle probleemid vajavad lahendamist ja et pagulaste hulgas on tõepoolest ka väga erinevaid isiksusi oma eripäradega nagu igas ühiskonnas. See sõltub inimeste väärtushinnangutest.

Ma saan oma rahva, Eestimaa inimeste kohta uhkusega öelda, et ajalooliselt on olenemata kõigest ja vaatamata kõigele suudetud hoida ja säilitada oma keelt ja kultuuri. Tasakaalukuse, talupojatarkusega ja rahumeelsusega. Lähiajaloost on näide laulupidude rollist, kus kohustusliku nõukogude võimu ülendava repertuaari kiuste osati kavasse lülitada meelega ja „kogemata“ teoseid, mis meie vaimujõudu üleval hoidsid. Ja ma ei arva, et see on häbiväärne. Üks ei peaks segama teist. Oma kultuuri hoidmine ja julgemine selle eest seista ja selle pärast muret tunda, ei tähenda automaatselt kõige muu vihkamist.

Viktoria Ladõnskaja tsiteerib oma äsjailmunud raamatus „Poliitpäevik“ Juhan Partsi, kes defineeris rahvusriiki sõnadega: „Eesti on rahvusriik… Kuid rahvusriigis ei vastandu erinevad rahvused“ (lk 51). Olen selle mõtteviisi poolt sada protsenti. See käib nii nende 191 rahvuse esindaja kohta, kes juba täna elavad Eestis, kui nende kohta, kes siia edaspidi tulevad. Asi ei ole rahvuses. Asi on inimeses ja tema suhtumises teistesse inimestesse.
Ja seepärast pole mul häbi eestlaste või eesti rahva pärast. Mul on häbi vaid nende üksikisikute pärast, kes inimeste teadmatusest tulenevat hirmu ära kasutavad ning oma ambitsioonide saavutamiseks kodakondseid üksteise vastu õhutavad.
Tsiteerin lõiku ühe kooliõpilase sulest, kes kirjutas elust Eestis ja oma lootusest edaspidiseks: „Suurelt rõhutan, et eestlased on laulurahvas ning koos laulmine ühendab meid, seega laulame rohkem!“ Võib esmapilgul ehk mõnele lugejale tunduda triviaalsena, kuid ma ei alahindaks seda üleskutset. Kooslaulmine on aidanud meil seista meie ühiste väärtuste eest.
Peaksime siit edasi jõudma ka koosmõtlemise ja mõistmiseni.

Leian, et taas oleks aeg au sisse tõsta arutelud elu väärtuste üle. Igasuguste väärtuste üle, sest need määravad meie elu kvaliteedi tegelikult. Usaldus, ustavus, usaldusväärsus. Ja armastus. Selle sõna kõige üldisemas tähenduses.

Riikide jagamine mõjusfäärideks peab jääma ajalukku

Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv viibib Norras Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assamblee tippkohtumisel, kus tehakse kokkuvôte 2014.aasta riikidevahelise parlamentaarse koostööprogrammi tulemustest ja seatakse sihte järgmiseks aastaks.
Randjärv rõhutas parlamentaarsete organisatsioonide tippkohtumisel vajadust tulemuslikuma koostöö järele. „Balti Assamblee tänavusel istungjärgul Tallinnas kõlasid nii parlamentide esimeeste,  valitsustasandi kui ka akadeemiliste ringkondade esindajate poolt tehtud üleskutsed viia Põhja – Balti koostöö uuele sisulisemale tasandile,“ ütles Randjärv ning lisas: “Kehtiv kaheaastane koostööprogramm näeb ette regiooni muutumist digitaalseks ja innovaatiliseks. Olulised valdkonnad on kindlasti ka energiavarustus ja meediaruumi mõjuanalüüs ning sellest tulenevad vajalikud tegutsemisotsused.”

Kohtumisel tehakse kokkuvõte Põhja-Balti koostööst 2014. aastal. Randjärv tõi eriti esile koostöö geopoliitlistele väljakutsetele reageerimisel. Toimus mitu rahvusvahelist julgeolekuümarlauda, kus osalesid ka Ukraina, Moldova, Gruusia, Beneluxi ja Visegradi riikide esindajad. Komisjonide tasandil keskenduti küberturvalisusele, võitlusele inimkaubanduse vastu, energiaturgude koostalitlusvõimele, toiduohutusele ja keskkonnaküsimustele.

Eeloleval aastal lisanduvad Pôhja-Balti koostöö temaatikasse järgmised olulised teemavaldkonnad: tööjõu liikumine, noorte tööpuuduse vähendamine, teaduse rolli suurendamine turvalisuse tõhustamisel, kalandus, prügimajandus ja taaskasutus. Jätkuvalt on tähelepanu keskmes tõhusam koostöövajadus EL-i idanaabritega.

„Meie kohus on rajada turvaline, vaba ja dünaamilise arenguga Euroopa. Loobuda tuleb möödunud sajandite poliitikast ja riikide jagamisest mõjusfäärideks. Peame otsustavalt hukka mõistma agressioonid, annektsioonipoliitika ja sõjalised konfliktid,“ selgitas Randjärv.

„Järgmistel aastatel on kindlasti vaja, et Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu teeksid poliitilisi ühisavaldusi, et Põhja-Balti regiooni hääl oleks paremini kuuldav nii Euroopas kui maailmas laiemalt,“ ütles Randjärv. Ta toonitas, et see puudutab nii julgeoleku temaatikat, regionaalse koostöö eri tasandeid ja formaate kui ka meie huvide esindamist Euroopa Liidus.

Põhja-Balti regiooni parlamentaarse koostöö koordineerimiseks pole loodud eraldi struktuuri. Iga-aastastel tippkohtumistel kõneldakse olulistel teemadel ning lepitakse kokku koostöövaldkonnad, mis on tähtsad nii riikidele eraldi kui ka kogu regioonile tervikuna. Valitsused tegutsevad Põhjamaade ja Balti Ministrite Nõukogude tasandil, parlamentide vahel toimub koostöö aga Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu kaudu.

Balti Assamblee arutab koos partneritega Ukraina kriisiga kaasnevaid probleeme

Täna Läti parlamendis toimuval esinduslikul rahvusvahelisel julgeolekuteemalisel ümarlauakohtumisel keskendub peatähelepanu Ukraina kriisiolukorrale ning selle mõjudele teistele riikidele ja regioonidele.

Arutelu juhib Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv, kes rõhutas teema põhjaliku käsitluse tähtsust. Sellises formaadis ümarlaud on märkimisväärne algatus ja panus vastamaks tõsistele väljakutsetele Euroopa demokraatiale, turvalisusele ja stabiilsusele.

„Me peame koos astuma tõhusaid samme, et tulevased põlvkonnad ei saaks esitada küsimust – miks midagi ei tehtud, miks ei võetud ette midagi kui kaalul on ometi nii palju,“ ütles Randjärv. Ta toonitas: „Euroopa peab jääma turvaliseks, vabaks ja demokraatlikult arenevaks kõigi jaoks, kes tahavad seda oma koduks pidada. Ei saa lubada, et riike jagatakse mõjusfäärideks, õhutatakse sõjalisi konflikte, viiakse läbi otseseid rünnakuid ja annektsioone.“

Ukrainas toimuv on ohuks kogu rahvusvahelisele ühiskonnale. Tegu on jõhkra katsega ümber joonistada Euroopa kaarti. Kokkutulnud ümarlaud on omamoodi sõbrakäe ulatamine naabrile, kellel on raske. Samas aga ei saa unustada ka Gruusiat ja Moldovat.  Balti Assamblee on käesoleval aastal vastu võtnud kolm Ukrainat toetavat avaldust, kus on mõistetud hukka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumised Venemaa poolt, märkis Randjärv.

Kohtumine on jätkuks käesoleva aasta juunis Stockholmis toimunud samalaadsele parlamentaarsele ümarlauale. Riias toimuval ümarlaual osalevad Balti Assamblee presiidiumi, Põhjamaade Nõukogu presiidiumi ning Visegradi ja GUAM PA esindajad, kokku 14 riigist. Riigikogust osaleb lisaks Randjärvele ka riigikaitsekomisjoni aseesimees Aivar Riisalu.

Põhjamaade Nõukogu võiks liituda idapartnerluse programmiga

Randjärv kutsus Põhjamaade Nõukogu liituma idapartnerluse programmiga

Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv rõhutas oma kõnes Põhjamaade Nõukogu istungil Stockholmis, et seekordne kohtumine leiab aset äreval ajal, mil regiooni turvalisus, eriti koostöö energeetika valdkonnas esitab kõigile uusi väljakutseid. Randjärv kutsus Põhjamaade Nõukogu üles liituma Euroopa Liidu idapartnerluse programmiga.

„Euroopas ei ole loota tõelist rahu ega turvalisust, kui ei täideta allkirjastatud kokkuleppeid. Peame ennetama riikide jagamist mõjupiirkondadeks. Hetkel on meie kõigi jaoks oluline julgeoleku ja tasakaalustatud olukorra taastamine lähinaabruskonnas, Ukrainas,“ ütles Randjärv. „Ehkki pole veel kinnitatud lõplikke valimistulemusi, on lootus, et Ukrainas taastuvad demokraatlikud väärtused ja inimesed saavad naasta normaalse eluviisi juurde. Regionaalne energiakoostöö lisab kindlustunnet majanduse stabiilseks arenguks.“

Randjärv lisas, et Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu on juba alustanud idapartnerluse koostööd Visegradi riikidega ehk Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Poolaga.

28. – 30. oktoobril Stockholmis toimuv Põhjamaade Nõukogu istung keskendub julgeoleku, inimeste vaba liikumise, keskkonna ning tervishoiu küsimustele.

Lisaks istungjärgul osalemisele külastab Randjärv Stockholmi Eesti kogudust.

Infot istungjärgust: http://baltasam.org/en/1520-session-of-the-nordic-council

Session of the Nordic Council

From http://baltasam.org/en/1520-session-of-the-nordic-council

 

On 28 – 30 October 2014 in Stockholm, the 66th Session of the Nordic Council will be held. The Baltic Assembly delegation will consists of Laine Randjärv, Giedrė Purvaneckienė, Jānis Vucāns and Jānis Reirs.

President of the Baltic Assembly Laine Randjarv addressed the Session of the Nordic Council. She underlined that Session of the Nordic Council is taking place at a truly crucial time when new dangers and old challenges – military conflicts in close and distant neighborhoods, climate change, energy security, Ebola outbreak – seem to be activating almost every day.  Baltic parliamentarians are concerned about these challenges. “But most of all we are worried about the ongoing turbulences in Ukraine. Even the final results of the elections are not known yet, we witness developments which hopefully bring democratic processes and normal life back to people,” said Laine Randjarv. She called the Nordic Council to join the support programes of the Baltic Assembly for the EU Eastern Partnership countries.
Laine Radjarv positively assessed cooperation with the Nordic Council which is a unique tool. The Nordic – Baltic parliamentary cooperation should be oriented among other things towards innovation, smart specialisation, research and development. “Let us keep in mind solidarity, responsibility and involvement – the fundamental principles of international cooperation! Let us be smart and creative – be the chess players rather than merely chessmen!” emphasised Laine Randjarv.

 

Agenda of the Session of the Nordic Council: http://www.norden.org/en/nordic-council/sessions-meetings-and-conferences/sessions/66th-session-2014/agenda-1

 

Kõne Balti Assamblee auhindade ja medalite üleandmise tseremoonial

Balti Assamblee presidendina ütlesin eile BA auhindade ja BA medalite üleandmise tseremoonial avasõnad.

Ekstsellentsid!
Daamid ja härrad!

Mul on hea meel tervitada teid Balti Assamblee auhindade ja medalite üleandmise tseremoonial.

Inimesed on meie aare, ja õnneks ei ole inimeste andel piire. Eesti, Läti ja Leedu võivad olla uhked selle üle, et siin on nii palju särava mõistusega inimesi. Oma loomingulise tegevusega tekitavad nad üleilmselt huvi meie kultuuriliste väärtuste vastu. Nende kirjandusliku, kunstilise, teadusliku või innovaatilise tegevuse vorm ei ole oluline – nende mõtted on need, mis loevad, ja nende töö annab tunnistust meie jagatud soovist seista Balti riikide rahvusliku identiteedi ja eneseväärikuse eest.

Balti Assamblee auhinnad on alati olnud rahvusliku pärandi austamise ja Balti riikide vahelise rahvuslike kultuuriväärtuste jagamise oluliseks vahendiks. Käesoleval aastal tähistame Balti Assamblee auhindade 20. aastapäeva. See tähendab, et oleme juba 20 aastat avaldanud austust inimestele, kes mitte ainult ei rikasta meie kultuuri ja teadust, vaid suurendavad ka Balti riikidele pööratavat tähelepanu.

Oleme täna kokku tulnud, et anda üle Balti Assamblee auhinnad neile, kes on taas oma tegevusega silma paistnud, ja loodame, et nad ka tulevikus meid oma loominguga rõõmustavad.

Balti Assamblee nimel õnnitlen ma südamest neid, kellele antakse Balti Assamblee medalid ja auhinnad!

 

On top of the politics, Europe’s agenda must include a common culture

Ajakirja Europe’s World 2014. a sügisnumbris ilmus minu artikkel Euroopa Liidu tuleviku teemal. http://europesworld.org/2014/10/09/on-top-of-the-politics-europes-agenda-must-include-a-common-culture/#.VD99TCKsUnd

These are not the easiest times for the EU as a unified structure. Some member states even express doubts about the value of being in the EU and some of the more pessimistic analysts have predicted the breaking-up of the union. Tensions are being intensified by the ongoing crisis in Ukraine, which is demanding not only moral support but monetary costs too. Russian sanctions imposed on the export of goods from the EU have rendered the situation more complex as they have affected the agricultural and food sectors of some European countries

Can the EU stand up to these challenges, or is the idea of a unified Europe becoming akin to the Tower of Babel and doomed? I feel certain that we can avoid that, but this will mean paying much more attention to the balance between the EU’s common policies and individual interests of member states. The important decision that has to be made concerning which areas would most benefit from unified action? And where would it be more reasonable to act as independent national states? And where, perhaps, could they meet in the middle?

“We also need to introduce measures that ensure EU directives are easier to apply, and can be adapted to member states’ unique regional needs”

There’s no doubt that a EU common energy policy is something we need to strive for as it should ensure competitiveness and cheap electricity for households and enterprises. A common energy policy would also make the EU less dependent on energy sources from third-party countries and improve our energy security. By creating new energy connections between member states, we would also be able to create a common energy market.

One of the pillars of the EU is the single market that provides tens of millions of jobs. A comparable common market for energy, financial services, transport and health services would be the basis for future EU success. A common EU security and defence policy is also of great importance as it ensures the independence of member states. The EU also cannot turn its back on human rights violations and threats to the rule of law in neighbouring countries, because everyone has a right to a democratic society and a law-governed state. EU policy with regard to neighbouring countries must facilitate the protection of European values, even if this sometimes interferes with the direct economic interests of some member states. And here I would urge others to show more solidarity and understanding towards smaller EU countries where geographical positions and past histories mean they need the support of the Old Europe. When it comes to relations with Russia, Europe must take a co-ordinated approach and be unanimous in its decisions and that is true of the EU’s foreign policy in general.

None of this nullifies the need to strengthen democracy in the EU. It is important that both the European Parliament and member states’ national parliaments should be more involved in EU decision-making, and that negotiations and voting processes in the union should be more transparent. We also need to introduce measures that ensure EU directives are easier to apply, and can be adapted to member states’ unique regional needs.

“The constructive step could be the creation of joint information systems and educational programmes aimed at introducing a common European cultural heritage”

Some sectors benefit massively from unified action and common markets, but there is also a need to retain national autonomy in others. For instance, member states have to remain responsible for their own direct taxes and social policies because domestic taxation is an important part of their independence and is the basis for developing state budgets. Education is a more controversial topic as one cannot deny the benefits of free movement of knowledge as a stimulus to innovation. Education in each country should nevertheless preserve its own traditions, as this is where people learn of their own culture, and that in turn fosters healthy patriotism.

But member states’ cultures can help to create a common cultural approach. The constructive step could be the creation of joint information systems and educational programmes aimed at introducing a common European cultural heritage. There’s also a need for a translation programme to ensure that cultural works in the languages of minorities are available in other EU languages.

I never tire repeating that the EU must take into account all the geographical, cultural and historical peculiarities of its member states. Here I would quote Jean Monnet, who once said: “We are not forming coalitions of states, we are uniting men.”

Riigikogus avati näitus Maidani sündmustest

Esmaspäeval, 9. juunil kell 14.30 avati Riigikogu hoone teisel korrusel Mariya Diordichuki ja Ukraina kunstirühmitise Drugyj front (Teine rinne) näitus sarjast „Vabaduse värvid“. Näitusel eksponeeritud maalisari on hiljutistest sündmustest Maidanil.

 

Avamisel võtsid sõna Riigikogu aseesimees Laine Randjärv ja Ukraina suursaadik Eestis Viktor Krõžanivski.

 

„Maidanil toimunud traagilised sündmused vapustasid nii ukrainlasi kui kogu demokraatlikku maailma. See näitus annab emotsionaalse ülevaate, mida inimesed Maidanil nägid ja üle elasid – barrikaadid, leegitsevad rehvid, vaadid, kõigeks valmistunud aktivistid ja palju muud kohutavat. Mul on väga kahju, et inimesed on pidanud kogema selliseid kannatusi,” ütles Randjärv.

 

Mariya Diordichuk on üks neist Kiievi kunstnikest, kelle juhatas Maidanile teadlikkus oma kodanikukohusest ja tema loominguline tunnetus. Granaatide ja kuulide saju all tegi Diordichuk oma tööd, aidates teisi protestijaid nii nagu suutis. Diordichuki sõnul oli ta hoiak aktiivne, mitte radikaalne, ja tema ülesandeks oli luua, mitte hävitada.

 

Näitus jääb Riigikokku nädalaks ja on kõigile avatud. Hoonesse sisenemiseks tuleb turvateenistusele esitada isikut tõendav dokument.

Võitlus inimkaubandusega nõuab koostööd

Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv avas Riigikogu konverentsisaalis Balti Assamblee, Põhjamaade Nõukogu ja Beneluxi parlamendi kolmepoolse konverentsi „Mitmetasandiline koostöö inimkaubanduse peatamiseks“.

„Inimkaubandus on nagu orjapidamine tänapäeval. On mõeldamatu, et vabas ja demokraatlikus Euroopas on kümnete tuhandete inimeste vabadusi piiratud, neid kasutatakse jõhkralt ära ja nendega kaubeldakse nagu asjadega. Paraku on see täna murettekitav reaalsus,“ ütles Randjärv oma avakõnes.

Randjärve sõnul on inimkaubandus keeruline ja rahvusteülene probleem, millel on palju erinevaid kuritegelikke vorme.

„Enamik inimkaubanduse ohvreid on naised, keda müüakse seksuaalseks ärakasutamiseks või sunnitakse abielluma. Meesohvreid kasutatakse ära sunnitööl. Lapsi müüakse või kuritarvitatakse organite siirdamiseks,“ sõnas Randjärv.

Randjärve hinnangul võitlevad kõik Euroopa riigid inimkaubanduse vastu, kuid see probleem on endiselt teravalt päevakorral. „Lisaks Euroopa-ülesele koostööle nõuab võitlus inimkaubandusega kolmepoolset koostööd Balti riikide, Põhjamaade ja Beneluxi riikide vahel,“ ütles Randjärv.

„Euroopa Liit on vabadust, turvalisust ja inimõigusi väärtustav ühendus ning me peame neid väärtusi kaitsma. Meie, 11 riigi parlamentäärid, peame tegema kõik inimkaubanduse vastu võitlemiseks ja selle peatamiseks,“ lisas Randjärv.

Konverentsil analüüsivad 11 riigi parlamentäärid inimkaubanduse vastu võitlemise arenguid, saavutusi ja läbikukkumisi viimastel aastatel. Konverentsi teises osas analüüsitakse inimkaubanduse trende pakkumisahelate, nõudluse, vormide, marsruutide ja ennetusmeetodite osas. Viimases osas arutatakse, millised on võimalikud ja vajalikud abinõud rahvuslikul ning regionaalsel tasemel inimkaubanduse vastu võitlemisel. Konverentsi juhib Johan Linander, Balti riikide parlamentaarse konverentsi raportöör inimkaubanduse alal.

Fotod konverentsilt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2014/Riigikogu/Balti+Assamblee/