ERRi valimisportaal

ERR on teinud Eurovalimiste kandidaatide tutvustamiseks eraldi teemalehe, kus väljas info kõigi kandidaatide kohta koos videointervjuuga. Minu oma saab kaeda siin: http://valimised.err.ee/v/euro_2014/kandidaadid/21de8131-aae1-4119-a6c3-f624be7752d0

Olen iga hääle eest südamest tänulik!

8 küsimust kandidaadile

Vastasin möödunud nädalal Postimehe küsimustele. Toon oma vastused ära ka siin. (Otselink: http://poliitika.postimees.ee/2755902/8-kusimust-kandidaadile-laine-randjarv)

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Reformierakonna kuues number Laine Randjärv leiab, et maksupoliitika jäägi liikmesriikide siseasjaks, sest tegu on ühe olulisema hoovaga riigielu korraldamisel.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Igal variandil on omad plussid ja miinused. Mitte ükski neist pole 100 %-liselt parim. Olen ise varasemalt väljendanud seisukohta, et Euroopa Liit peaks arvestama kõigi osapoolte geograafilisi, kultuurilisi, ajaloolisi jt eripärasid.

Kuid kindlasti ei peaks Euroopa tee olema tagasi minevikku ega ka paigalseis. Valin variandi nr 3. Siin on muuhulgas esiletoodud ka tihedama koostöö vajadust rahvusparlamentidega. Pean seda väga oluliseks, et infovahetus ning koostöö EP ja liikmesriigi valitsuse ning parlamendi vahel oleks mõlemapoolne.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa Liit peaks kindlasti tegelema kaitsevaldkonnaga. Oli ju ka üks Euroopa Liidu loomise telgi rahu tagamine ühenduses.

Tänaseks on Euroopa Liit, kus esialgu oli üks peamisi rõhuasetusi majanduslik koostöö, kujunenud oluliselt suuremaks nii riikide kui elanike arvult.  EL on täna laiema kandepinnaga ja mitmete poliitiliste koostöö tegevussuundadega riikide liit, mistõttu ei ole ELil kuidagi võimalik jätta tähelepanuta oma liikmesriikide ning liidu kui terviku julgeolekut.

Kui välisoht ähvardab üht liikmesriiki, ähvardab see kogu liitu. Samas ei peaks EL dubleerima NATO tegevust.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Olen seisukohal, et maksupoliitika jäägu liikmesriikide siseasjaks – tegu on siiski ühe olulisema hoovaga riigielu korraldamisel.

Siseriiklik maksupoliitika on oluline osa liikmesriigi suveräänsusest ja oluliseks raamiks ja alustalaks eelarvepoliitika kujundamisel.

Küll aga on teatud ühtlustamised tarbijatele teretulnud, nagu roaming-tasude hinnapiiri määramine seda oli.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Ühiskonna majandus- ning ka sotsiaalne struktuur muutub ajas, sellega peaks kaasas käima ka Euroopa Liidu eelarve. Iga eelarveaasta kohta sõnastatakse prioriteedid ning kulutused kujunevad vastavalt neile.

Näiteks on 2014. aasta prioriteetide seas noorte tööpuuduse vähendamine. Ka mina pean seda üheks suuremaks valupunktiks nii meil kui mujal.

Laias laastus arvan, et Euroopa Liidu eelarvest võiks lõviosa minna investeeringuteks nii erinevates majandusharudes kui regionaalse arengu heaks. Dotatsioonide osakaal eelarves võiks minu silmis tulevikus pigem väheneda.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa Liidu roll on muuta Euroopa riikide omavahelist suhtlemist ning asjaajamist sujuvamaks ning lihtsamaks, võimaldamaks kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist.

Tänaseks on seda üsna hästi tehtud ning ma ei näe vajadust oluliselt suuremaks sekkumiseks.

Vähem võiks Euroopa Liit teha ülispetsiifilisi igapäevaelu korraldavaid ettekirjutusi, mis kõikidele liikmesriikidele geograafilisest, kultuurilisest vm eripärast sõltuvalt ei sobi – eestlase tervele talupojamõistusele teevad need teinekord ehk naljagi.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Euroopa Liit peab võtma Krimmis – ja tervikuna Ukrainas toimuva osas selgelt tauniva hoiaku.

Tänapäevases demokraatlikus ühiskonnas ei saa olla aktsepteeritav olukord, kus üks riik teise territooriumi jõuvõtetega endaga liidab arvestamata riigi territoriaalset terviklikkust.

ELil on võimalik lisaks erinevatele mustadele nimekirjadele rakendada majandussanktsioone, mida minu hinnangul tuleks ka teha.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Ma arvan, et hõõglambid ja tolmuimejad on näited neist ülispetsiifilistest ettekirjutustest, mille osas võiks öelda, et EL sedasorti tegevus on ilmne ülereguleerimine.

Mingid teemad võiksid alludes tervele talupojamõistusele jääda siiski iga riigi enda korraldada.

8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Usun, et kõige paremini saaksin oma teadmisi ja kogemust rakendada haridus- ja kultuurikomisjonis.

Lisaks loomemajanduse seotud temaatikale, mis EL-is suurt tähelepanu pälvib ning kus Eesti riigil on palju kogemusi, mida jagada ka naabritega, on järjest olulisem mu meelest ka kutsehariduse arendamise ja selle tähtsuse teadvustamisega seonduv.Üks valulikest teemadest EL-is on noorte tööpuudusega võitlemine. Olen seisukohal, et kutsehariduse väärtustamine, reaalsete kutseoskuste andmine võib oluliselt kaasa aidata noorte hõivamisele tööturul.

Eesti toetab Moldova soovi Euroopa Liiduga liitumisel

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtus eile Toompea lossis Moldova suursaadiku Victor Guzuni, Eesti Moldova kogukonna esindajate ning Eestis õppivate Moldova tudengitega.

„Ukraina sündmuste taustal on teravnenud olukord ka Transnistrias, kust praegu tuleb küllaltki häirivaid uudiseid,“ ütles Laine Randjärv. „See ei jäta ükskõikseks moldaavlasi, kes on Eestis omandamas kõrgharidust või kes elavad Eestis püsivalt, samuti nende sugulasi ja sõpru oma ajaloolisel kodumaal. Eesti on alati toetanud ja toetab ka edaspidi Moldova soovi astuda Euroopa Liitu.“

Lisaks rahvusvahelisele olukorrale arutas Laine Randjärv Moldova kogukonnaga Eesti poliitilist olukorda. Külalisi huvitas Eesti uue valituse tegevussuunad ning Riigikogu töö. Laine Randjärv märkis, et Toompea lossi külaliste huvi riigikogulaste ja komisjonide igapäevase töö vastu on väga suur.

Moldova külaliste delegatsiooni juhtis suursaadik Eestis Victor Guzun, kes hindas Eesti ja Moldova vahelist konstruktiivset koostööd kõrgelt: „Minu hinnangul on meie riikide vahelised suhted väga head ning pidevas arengus. Moldova on saanud Eestilt palju tuge mitte vaid poliitilisel, aga ka praktilisel tasandil parimate kogemuste jagamisel ning juurutamisel. Soovin tänada Laine Randjärve isikliku panuse eest Moldova parlamendi ja Riigikogu omavaheliste heade suhete hoidmisele, aga ka Eesti moldaavlaste kogukonna ning ühiste kultuuriprojektide toetamise eest.“

Eestis elab 502 end moldaavlasteks pidavat inimest, kellele lisandub 40 Moldova tudengit, kes omandavad kõrgharidust Eesti ülikoolides. Eesti on registreeritud 7 Moldova kultuuriseltsi, mis saavad kultuuriministeeriumi ja erinevate fondide toetust.

Kohtumine Põhjamaade Nõukogu delegatsiooniga

Riigikogu aseesimehe ja Balti Assamblee presidendi Laine Randjärve esmaspäevasel kohtumisel Põhjamaade Nõukogu presidendi Karin Åströmi ja asepresidendi Hans Wallmarkiga oli tähelepanu keskmes Ukraina kriis.

„Venemaa agressiooniga Ida-Ukrainas ja Krimmi inkorporeerimisega on muutunud kogu Euroopa julgeolekuolukord. Kujunenud rahvusvahelises kriisiolukorras peavad Euroopa demokraatiad kokku hoidma ja üksteist toetama. Eestile on parim julgeolekugarantii liikmelisus ja aktiivne tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides, eeskätt Euroopa Liidus ja NATOs, samuti tihe koostöö regioonis, Põhjamaade ja Balti riikide vahel,“ ütles Randjärv.

Randjärv täiendas, et mingil juhul ei tohi lasta Vene propagandal tekitada hirmutunnet. „Paanikal pole mõtet ega kohta meie igapäevaelus. Peame tähelepanelikult jälgima Venemaal toimuvat ja olema valmis vajadusel kiirelt ja adekvaatselt reageerima,“ ütles Randjärv.

Kohtumisel leiti, et Venemaa sõjaline agressioon Krimmis kaasmaalaste kaitsmise ettekäändel on loonud ohtliku pretsedendi. Ka Vene passide forsseeritud jagamine ja seeläbi kodanikkonna kasvatamine teise riigi territooriumil ei ole aktsepteeritav.

Randjärve sõnul ei ole olukord Eestis Ukrainaga kõrvutatav. Siinsed vähemusrahvused on harjunud elama Euroopa kultuuriruumis, neil puudub ümberorienteerumiseks vajadus ja soov. „Praeguses ärevas olukorras vajab Ukraina demokraatlikelt riikidelt solidaarsust ja toetust. Meil, Põhjamaade ja Baltimaade parlamentide esindajatel, on põhjust teha sagedamini visiite Ukrainasse, aga ka Moldovasse, et tutvuda olukorraga ja avaldada oma kohalolekuga toetust nende riikide tegevusele õigusriigi loomisel ja euroopalike väärtuste järgimises,“ märkis Randjärv.

Randjärv rõhutas, et Eesti soovib vähendada kodakondsuseta inimeste arvu. „Igal Eestis alaliselt elaval inimesel on õigus taotleda Eesti kodakondsust. Selle saamise tingimusi on pidevalt lihtsustatud. Uue valitsuse suund on anda ligi 1000 lapsele, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta, automaatselt Eesti kodakondsus, juhul kui lapse vanemad ei tee avaldust sellest loobumiseks,“ ütles Randjärv. Ta lisas, et alates 65. eluaastast piirdutakse suulise kodakondsuseksamiga, senise suulise ja kirjaliku asemel.

Randjärv: meie ühine eesmärk on tugev ja ühtne Euroopa Liit

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv rõhutas esmaspäeval Mudel-Euroopa Parlamendi istungi avakõnes, et meie ühine eesmärk on tugev ja ühtne Euroopa Liit – Euroopa rahvaste ühendus, kus kõigil on oma kultuur ning ajalugu, mida nähakse omavahelises koostöös tähtsa väärtuse, mitte probleemina.

Riigikogus toimuval Mudel-Euroopa Parlamendi istungil arutavad 120 õpilast Euroopa Liidu suhteid Ukrainaga ja teevad kokkuvõtteid eelmisel nädalal töötanud kaheksa komisjoni tööst.

Randjärv toonitas, et tänasel päeval on Euroopas esiplaanil julgeoleku teema. „Seoses Ukraina sündmuste kiire ja ootamatu arenguga saame veel rohkem aimu ning teadmist sellest, kuivõrd oluline on kuuluda rahvusvaheliste organisatsioonidesse, kuivõrd olulised on demokraatlikud protsessid ning juhtimismudelid, kuivõrd oluline on rahvusvaheline koostöö,“ ütles Randjärv.

Randjärv andis ülevaate EL-i strateegia Euroopa 2020 viiest olulisest suunast ning tõi esile vajaduse vähendada noorte tööpuudust. Ta pakkus noortele välja ka aruteluteema, kas haridustee Eesti gümnaasiumiõppes võiks 12 aasta asemele olla organiseeritud 11 aasta kestel. „See võimaldaks täisealiseks saanuna asuda oma elu kohe korraldama – kas asuda kutseõppesse, kõrgkooli või tegema iseseisvaid samme tööturul,“ ütles Randjärv.

Samuti pidas Randjärv tähtsaks, et noored tegeleksid ettevõtluse ja rakenduslike erialadega. „Tuleviku Euroopa vajab järjest enam insenertehniliste erialade inimesi, ettevõtlikke ning majandusele tugevat alust loovaid inimesi,“ ütles Randjärv.

Lisaks EL-Ukraina edasiste suhete küsimusele arutatakse Mudel-Euroopa Parlamendi istungil EL-i julgeolekupoliitikast ja sekkumisest Kesk-Aafrika humanitaarkriiside lahendamisse, vabakaubandusleppe läbirääkimistest USA-ga, kodanike järele luuramise tingimustest ja piiridest, pikaajalisest energiapoliitikast, õiglasest kaubandusest ja rahvusvähemuste integratsioonist.

Mudel-Euroopa Parlament on Euroopa Parlamendi simulatsioonikonverents 15-19-aastastele noortele, mida korraldatakse Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestis korraldab seda MTÜ Euroopa Maja, kelle eesmärk on tõsta noorte teadlikkust demokraatiast, kodanikuühiskonnast ja poliitiliste otsuste tegemise protsessist.

Fotod istungilt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2014/Varia/Mudel-Euroopa+Parlament/

Laine Randjärv kohtus Ukraina diasporaa esindajatega

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtus esmaspäeval Riigikogus Ukraina diasporaa esindajate delegatsiooniga, kes saabusid Eestisse Euroopa Komisjoni programmi “Youth in action” raames.

“Eesti ukrainlased korraldavad igal aasta mitmeid kultuurisündmusi, millest võtavad osa külalised Ukrainast ja mujalt, viiakse läbi ka erinevate elualade õppereise Eestisse. Koostöös Ukraina kogukonnaga käib aktiivne ettevalmistustöö kuulsa ukraina kirjaniku Tarass Ševtšenko mälestusmärgi püstitamiseks Tallinnas. Loodetavasti ei jää Tarass Ševtšenko 200. aastapäeva tähistamine märkamatuks ka Eesti elanikele,” ütles Randjärv tunnustades Eesti Ukraina organisatsioonide kõrget aktiivsust.

Noored ukrainlased on pärit Prantsusmaalt, Serbiast, Tšehhi Vabariigist, Bulgaariast, Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Nad viibivad Eestis siinse Ukraina organisatsioonide assotsiatsiooni initsiatiivil. Kolme päeva jooksul õpitakse aktiivset osalemist kodanikuühiskonnas ning vahetatakse kogemusi kohalike rahvuskultuuriseltsidega.

Külalised esitasid küsimusi Riigikogu töö põhimõtete, valimiste süsteemi, Eesti kodakondsuspoliitika ning Europarlamenti valitud saadikute sidususe kohta Riigikogu tööga. Kohtumise käigus tuli jutuks ka poliitiline olukord Ukrainas. Randjärv rõhutas, et Riigikogu kutsub üles hoiduma vägivallast ning loodab demokraatlike ja rahumeelsete kokkulepete saavutamist osapoolte vahel.

Ukraina_3.02_2014

Reformierakonna naisteühendus soovib europarlamenti valida Laine Randjärve

Reformierakonna naisteühendus NaiRe esitas Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadiks Riigikogu I aseesimehe Laine Randjärve.

“Laine Randjärv on aastaid olnud eduka naispoliitiku kuvandiks – nii Tartu linnapea, kultuuriministri kui täna Riigikogu I asespiikrina. Lisaks sellele on Lainel olemas hea rahvusvahelise parlamentaarse töö kogemus Läänemereriikide parlamentaarse konverentsi (BSPC) presidendi ja Balti assamblee presidendina,” tõi Reformierakonna naisteühenduse NaiRe esinaine, Riigikogu liige Terje Trei välja põhjused, miks Laine Randjärv on nende arvates sobilik europarlamendi kandidaat.

„Tuginedes rahvusvahelise parlamentaarse töö kogemusele, võin öelda, et lisaks ühtse Euroopa Liidu lepingutes sätestatule on Euroopa Parlamendis töötavatel saadikutel liikmesriikidest oluline esindada oma rahvusriiki,” ütles Laine Randjärv.

“Euroopa Liidus on aktuaalne arutelu, kas liigutakse föderatsiooni suunas või jäädakse siiski rahvusriikide ühenduse põhimõtete juurde. Usun, et oluline on seadusandlikes diskussioonides arvestada nii riikide regionaalsete, kultuuriliste kui geopoliitiliste iseärasustega kindlustades samal ajal, et vastuvõetavad seadused ja muud otsused oleksid rakendatud võrdse kohtlemise printsiibi alusel kogu Euroopa Liidus,” lisas Randjärv.

Reformierakonna kandidaatide nimekiri ja valimisprogramm Euroopa Parlamendi valimisteks kinnitatakse 2. märtsil erakonna Üldkogul Tallinnas Swissotel konverentsikeskuses.

 

Euroopa Parlamendi kohtumise põhiteema on Läänemere strateegia

30. jaanuaril toimuval Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee kohtumisel Euroopa Parlamendis arutatakse Euroopa Liidu Läänemere strateegia (LMS) tegevuskava jõustamist.

Eestit esindab kohtumisel Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv. „Läänemere strateegia elluviimine on edukam, kui me kaasame kõiki piirkonna riike, kaasa arvatud Venemaad. Me ei saa kolmandatele riikidele teha ettekirjutusi, aga saame anda soovitusi ja pakkuda foorumit mõttevahetuseks ja koostööks,“ ütles Randjärv. Ta lisas, et Venemaaga koostöö arendamine võiks toimuda läbi Põhjamõõtme koostöös Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assambleega.

Läänemere strateegial on kolm üldist eesmärki: kaitsta Läänemerd, ühendada piirkond ja suurendada heaolu. LMS puudutab 85 miljonit inimest (17% EL-i elanikkonnast) ja kaheksat EL-i riiki (Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola). LMS keskendub regiooni konkurentsivõime parandamisele, uute transpordi- ja energiaühenduste loomisele, keskkonnakaitsele, teadusalase koostöö ja kontaktide edendamisele ning inimeste ja keskkonna ohutuse tagamisele.

Randjärv toob esile Balti riikide tähtsuse LMS-i elluviimisel: „Balti riigid ja Läänemeremaad arenevad kiiresti ja on üksteisest sõltuvad. Läänemeri ühendab meid läbi koostöö ja partnerluse, see on meile ka oluline toidulaud ja energiaallikas.“

Kohtumisel on veel kavas ettekanded Läänemeremaade Nõukogu eesistumise programmist ning Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi Pärnu 2013. aasta konverentsi resolutsiooni täitmiseks tehtud sammudest. Samuti käsitletakse Põhjamõõdet, milles osalevad võrdsete partneritena EL, Island, Norra ja Venemaa.

Randjärv ja Åström: Ukrainas toimub kodanikuvabaduse ränk rikkumine

Põhjamaade Nõukogu president Karin Åström ning Balti Assamblee president ja Riigikogu aseesimees Laine Randjärv väljendasid Kopenhaageni tippkohtumisel vastuvõetud ühises avalduses sügavat muret Ukrainas kujunenud olukorra pärast.

“On tõsiselt murettekitav, et jätkub surve avaldamine Ukraina kodanikele, kes väljendavad vaid oma soovi saada Euroopa Liidu liikmeks. See on kodanikuvabaduse ränk rikkumine,” seisab avalduses.

21.-22. jaanuaril Kopenhaagenis toimunud Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu iga-aastasel tippkohtumisel otsustati luua ühine koostöövõrgustik Vyshegradi riikidega (Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia). Analoogne koostöö on Balti Assambleel Gruusia, Ukraina, Armeenia ja Moldova (GUAM) Parlamentaarse Assambleega.

Tippkohtumisel otsustati ühiselt võidelda inimkaubandusega Läänemere regioonis. Koostöö arendamise üheks prioriteediks nimetati ka ühise digituru avamist regioonis. Samuti peeti vajalikuks sagedamini kooskõlastada omavahelisi seisukohti Euroopa Liidus ja Euroopa Parlamendis.

Põhjamaade Nõukogu peab oluliseks hoida suhteid Valgevenega, Balti Assamblee toetab Ukrainat ja GUAM-i poliitikuid koolitusprogrammide kaudu.

Kopenhaagenis saab heakskiidu Läänemere regiooni koostöö tegevuskava

21.-22. jaanuaril Kopenhaagenis toimuval Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu iga-aastasel tippkohtumisel on kavas vastu võtta Läänemere regiooni koostöö tegevuskava 2014. – 2015. aastateks.

Riigikogu aseesimehe ja Balti Assamblee presidendi Laine Randjärve hinnangul on koostöö tegevuskava vastuvõtmine vajalik. „Poliitiliste vestluste aeg on ümber ja tuleb keskenduda praktilisele partnerlusele. Vastutusvõimeline, dünaamiline, roheline ja turvaline – need olgu Läänemere regiooni märksõnad,“ leiab Randjärv. „Läänemere regioon võiks olla eeskujuks teistele Euroopa riikidele ja miks mitte ka kogu maailmale,“ lisas Randjärv.

Tippkohtumisel arutatakse NB8 (Nordic-Baltic-Eight) tarkade meeste 2010. aasta raporti rakendamise edusamme Balti riikide ja Põhjamaade koostöö edendamisel. Samuti käsitletakse ühistegevust Euroopa Liidu suunal, Euroopa naabruspoliitika jõustamise kavasid ja Läänemere regioonist juhtiva teadus- ja innovaatikaregiooni kujundamist. Kõne all on ka rändluspoliitika parem korraldus, võitlus inimkaubanduse vastu, regiooni elanikele heaolu ja tervise tagamine ning Läänemere kui ühise mere keskkonna olukorra parandamine.

Balti Assamblee jätkab Gruusia, Ukraina, Armeenia ja Moldova (GUAM) Parlamentaarsele Assambleele suunatud koolitusprogrammide läbiviimist ja kogemuste vahetamist regionaalse parlamentaarse koostöö vallas.

„Meie eesmärk on GUAM-i maid nõustada ja abistada poliitilise, majandusliku ja sotsiaalarengu tugevdamisel. Koostöö tulemusena võib välja kujuneda lumepalli efekt – kui ühes riigis saavutada kindel ja tugev areng, siis on sel positiivne mõju kogu regioonile,“ ütles Randjärv.

Balti Assamblee presiidiumil on kavas arutada ka transpordi- ja taristuprojekti Rail Baltic ümber kujunenud olukorda.