Kuidas jagada “ringiraha”?

Artikkel ilmus Õhtulehes
http://www.ohtuleht.ee/681909/laine-randjarv-muudame-huvihariduse-kohustuslikuks

Juba kolmandas koalitsioonilepingus on mainitud vajadust toetada laste huvitegevust. Kahel korral on vajaduse nimeks olnud ringiraha, praeguses dokumendis aga lihtsalt laste huviharidus. Eelmistel koalitsioonidel pole see otsus kahjuks finantsolukorrast tulenevatel põhjustel realiseerunud. Seekord otsustati riigieelarve strateegias vajalikud summad aegsasti reserveerida.

Raha kahe aasta pärast

Keerulisem on olukord aga rakendusotsustega. Kuidas täpselt alates 2017. aasta sügisest planeeritud 15 miljonit eurot peaks jõudma iga lapseni? Jagades selle summa kõigi Eestis elavate 6–19aastaste laste vahel, saaks igaüks umbes kuus eurot kuus. Kuidas täpselt garanteerida, et planeeritud toetusraha kindlasti huvihariduses osalemiseks suundub?

Enne kui asun ringiraha jagamise võimalike lahenduste pakkumise juurde, lubage mul jagada oma emotsioone äsjatoimunud meeste tantsupeost Rakveres. Tantsisid vanaisad, isad ja pojad. Mul oli tantsuetendust vaadates liigutuspisar silmas. Mõtlesin, et võib-olla on mõne lapse jaoks suurte meestega tehtud tants, kus poisikesi muusika rütmis hüpitati, ainuke võimalus tunda isalikku lähedust ja soojust. Mõtlesin, et need koolipoisid, kes platsil tantsujalga keerutavad, ei kasva kunagi vägivaldseks.

Tänases koolielus on üheks suurenevaks probleemiks koolikiusamine ja koolivägivald. Selle ennetamise üheks meetmeks võiks olla ehk kohustuslik huvitegevus? Minul on küll selline usk, et huviringides osalevad lapsed oskavad olla üksteise suhtes lugupidavad, hoolivad ja ei püüa üksteist erinevuste pärast alandada.

Mis oleks, kui kooli õppekava sisaldaks näiteks kohustuslikku rahvatantsu, koorilaulu või jalgpallitrenni? Ja õpetajad, kes neid ringe juhendavad, mis tegelikult on ju ainetunnid, oleksid tasustatud võrdselt kõigi pedagoogidega. Kahetsusväärselt ei peeta praegu koolikooride või rahvatantsurühmade juhendajaid muude ainete pedagoogidega tasustamise poolest samaväärseks.

Huviringi juhile palka

Mu meelest peaks ringirahaks planeeritud summa ühekaupa laialijagamise asemel sporditreenerite ja huvialaõpetajate, rahvatantsu juhendajate, koorilaulutundide andjate ning kaunite kunstide koolide õpetajate palga tõstma samale tasemele praegu pedagoogidele mõeldud palga alammääraga.

Miks oleks huvihariduse raha sihtotstarbeline suunamine kasulik? Esiteks poleks vaja korraldada tohutut administreerimist ja arutada, kuidas täpselt see kuus eurot kuus iga lapseni toimetada ja kas see raha ikka temani jõuab või kaob see bürokraatia koridoridesse.

Teiseks on üheks suuremaks mureks maakohtades õpetajate-ringijuhendajate puudus. Me võime küll planeerida igale potentsiaalsele huviringi minejale teatud rahasumma, aga mis teha siis, kui pole ringi, kuhu minna? Kui pole ühtegi inimest, kes tahaks seda ringi juhendada, sest palk juhendamise eest on olematu?

Mõistlikum olekski huvitegevuse toetamine korraldada sihtotstarbelise toetuse kaudu kohalikele omavalitsustele, et need saaksid oma linnas või vallas teha otsuseid vastavalt vajadusele. Nii oleks võimalik paremini väärtustada seda ringijuhendajate missioonirohket tööd, mida tehakse paljudes Eestimaa nurgakestes tihtilugu vabatahtlikkuse alusel. Kohustuslik kultuurne vaba aja veetmine kasvataks viisakaid noormehi, rõõmsameelseid neide, võistlustest ja üksteisest lugupidavaid inimesi, kel poleks mõtteski kiusata koolis nõrgemaid.

Eestil on olemas pikaaegne, peagi 150. aastapäeva tähistav traditsioon – laulu- ja tantsupidu. Tõstame meie laulu- ja tantsuõpetajad samale pjedestaalile teiste pedagoogidega, rakendame neid väärikalt ja uskuge, meil sirguvad tänu sellele kodumaast ja tema kultuurist ning üksteisest lugupidavad inimesed.

Treenerite atesteerimise ja tasustamise teemaga on juba õnnestunult algust tehtud. Sellega tuleb kindlasti edasi minna ja hinnata väärikalt ka spordi valdkonnas noortega tegelevate juhendajate tööd.

Kokkuvõtteks tahan üles kutsuda – panustame huvitegevuse toetamiseks planeeritud raha üksikisikule laialijagamise asemel huvialakoolide ja huviringide juhendajate väärikasse tasustamisse. Nii kultuuri kui spordi valdkonnas. Võidavad kõik.

Vajadus tugispetsialistide teenuste järele on jätkuvalt terav

1. juunil jõudis riigikogu kultuurikomisjon erivajadustega õpilaste õppekorraldust arutades seisukohale, et riik vastutab erakoolides spetsiifilist eriõpet vajavate hariduslike erivajadustega õpilaste õppe rahastamise eest.

„Riik tagab koolide asutamise ja nende pidamise nägemis- ja kuulmispuudega ning liikumispuudega õpilastele, kellel on lisaks hariduslik erivajadus. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppeks on vaja teha kohandusi õppekavas ja õpikeskkonnas, et tagada kõigile võimalus õpingutes osalemiseks ja individuaalseks arenguks,” ütles kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv.

Kultuurikomisjonis leiti, et õppest väljalangemise vähendamiseks on vaja tõhustada tugispetsialistide ning kutse- ja karjäärinõustamise kättesaadavust.

Kultuurikomisjoni esimehe sõnul on koolide vajadus tugispetsialistide teenuste järele jätkuvalt väga terav. „Et koolis oleks kättesaadav vähemalt sotsiaalpedagoogi tugi, tuleb leida paindlikumaid lahendusi kui teenuse ostmine maakondlike Rajaleidja keskuste kaudu,” ütles Randjärv.

2013/2014. õppeaastal tegutses Eestis 42 hariduslike erivajadustega õpilaste kooli: neist 23 riigikooli, 13 munitsipaalkooli ja kuus erakooli.

Allikas: Õpetajate Leht
http://opleht.ee/23463-vajadus-tugispetsialistide-teenuste-jarele-on-jatkuvalt-vaga-terav/