Elamusspordipäev Rae vallas

3. septembril korraldasime Rae vallas, Peetri alevikus toreda sportliku perepäeva elamusspordikeskuses Spot of Tallinn. Kohal oli Tuuribuss ja Pannkoogikohvik. Spot of Tallinna saalis sai näha erinevate spordialade demosid. Kohal olid karatekad, kulturistid, joogatreenerid, BMX ratturid, trikiratturid ja rulluisutajad, Tai poksi õpetajad, akrobaadid. Päeva lõpetas kõigi lemmik Grete Paia. Päeva juhtisid Madis Milling ja Henri Ausmaa

Pilte sündmusest näeb siit: https://www.dropbox.com/sh/8ck1xrw15vo1smi/AAAGJIHK8o4ny0bQOZDc8yp-a?dl=0

Tugeval Rael on tundlik vaim

See oli mõned kümned aastad tagasi, kui me ehitusmalevas õdusatel õhtutundidel lõkke ümber tasasel häälel laulsime „Kuni Su küla veel elab, elad sina ka!”
Peetri, mis on minu kodukoht, pole enam mõnda aega küla, selle sõna otseses mõttes. On hoopis juba alevikuks kasvanud. Ent Rae vallas olevad külad ja alevikud omavad igaüks just seda mõnusat kogukonna ja elamise tunnet, mis lubab siinset igapäevaelu võrrelda nostalgilises laulus kõlanud emotsiooniga.

Sotsiaalvõrgustikus, populaarses Facebookis, on meie külakogukondade grupid arvukad. Lisaks naabrivalve sõnumitele on arvukalt teateid, mis seotud erinevate kultuurisündmuste kuulutamisega. Eriti hea meel on sellest, et Rae Kultuurikeskus on uue juhataja Toomas Aru eestvedamisel saanud sellise hoo sisse, et seal toimuvat võib suisa metropoli kultuurikalendritega võrrelda.

Kevad on aruandluse aeg. Igal nädalal esineb siin-seal valla kollektiive, et näidata kaaskondlastele, mida talve jooksul õpitud.
Oli rõõm ja au märtsikuus žüriiliikmena kaasa elada Rae huvikooli neidudele, kes Jõgeval Alo Mattiiseni päevade võistulaulmisel tublilt esinesid. Samuti tahan kiita nii noorte kui täiskasvanute koorilaulu harrastajaid ning rahvatantsijaid, kes kõik väga visalt on aasta läbi proovides käinud ning külalistele Klunkeril rõõmsalt esinesid.
„Mis on Klunker?“, küsib ehk mõni hiljuti valda elama asunud noor pere.
See on üks fantastiline, kõrgel tasemel korraldatud kultuurisündmus, kus kaasatud hulgaliselt tegijaid. Tegijaid selle sõna otseses mõttes. Kuhu saavad tulla nii noored kui vanad, külalised kaugelt ja lähedalt. Ja kes veel sel aastal kohale ei jõudnud, varuge järgmiseks kevadeks juba aeg kalendrisse valmis.
Olen väga rõõmus ja uhke, et minagi olin sellesse valla aasta arvukama osalejaga sündmusesse kaasatud.

Lisaks toredatele inimestele ja tublidele kultuurijuhtidele pole vähetähtis ka see, et meie kollektiividel on, kus esineda. Uues Järveküla koolis on suurepärase akustikaga saal, Rae Kultuurikeskus on esinemistingimuste poolest aga täiesti võrreldav nii mõnegi pealinnas asuva kultuuriasutusega. Nende ruumide suur eelis on, et siin saab korraldada väga eriilmelisi üritusi – olgu see teatrietendus, koorikontsert või popmuusika sündmus.
Kuna valla erinevatesse huviringidesse saab registreerida hõlpsalt – interneti teel – ning samuti peredel taotleda vajalikke toetusi – siis mõelge koos lastega läbi ja leidke kindlasti uueks hooajaks endale mõni meelepärane sportlik tegevus saalis või staadionil, huvikoolis või mõnes kooris ning pange ennast kirja.
Kõik meie Rae valla külad, neis tegutsevad inimesed ja kultuurikollektiivid loovad koduvalla näo ning on usutavaks visiitkaardiks nii Harjus kui terves Eestis.
Eesti riigi kaugema tuleviku tervikuna määrabki see, kas ja kuivõrd tähtsustame haridus- ja kultuurikorraldust valdades ja linnades. Leian, et Rae vallas on kultuur au sees, see aitab luua ühist mõtteruumi ning loob tugeva aluse noortele oluliste väärtuste kujunemiseks.

Tugevuse tunnus on hoolivus. Vaimsete väärtuste hindamine ning tuntav kodutunne innustab mind kandideerima Rae valla volikokku, et anda oma teadmised ja aeg, oskused ja energia meie kultuurielu toetamiseks ja veelgi põnevamaks loomiseks.

Ja lõpetuseks üks üleskutse – iga kogukond on tugevam kui ollakse ühe mütsi all. Selleks mütsiks võiks olla valla tunnuslause. Parima tunnuslause saame seda ühiselt valides. Laseme siis vaimul lennata ja leiame koos tunnuslause, moodsa nimega slogani, millega Rae vald võiks Eesti Vabariigi 100-le sünnipäevale vastu minna. Tugev Rae vald – see on meie eesmärk.

Usaldada või mitte usaldada, selles on küsimus

Tarkusepäeval, 1. septembril armastame rääkida koolitarkusest. Algab kool, uus õppeaasta, semester, veerand, mil peale suvevaheaega taas tarkust taga nõutakse.
Poliitikakoolis tuleks aga mu meelest keskenduda enim elutarkuse taganõudmisele.
Eeloleva sügise hariduspoliitika põhiteemaks on õpetajate palgaraha. Õpetaja teadmised, elukogemused ja elutarkus on tegelikult meie riigi tuleviku nurgakivi. Usun, et see veendumus on kogemuslikult olemas igaühel, kes koolitunnistuse kunagi on kätte saanud.
Eesti õpetajad on väga pühendunud, kuid nad peavad olema ka motiveeritud ja tunnustatud. Palk on hinne õpetajale. Kui aga töö on hästi tehtud ning hinne põhjendamatult madal, ei ole see ju aus.

Tahan juhtida tähelepanu faktile, et mõiste „õpetaja“ all ei peaks me tänapäeval rääkima mitte ainult põhikoolis ja gümnaasiumis tunde andvast inimesest, vaid arvestama meie laste juhendajatega kõikidel haridustee etappidel. Koolitee algab alusharidusest, mille võtmeisikuteks lisaks lastevanematele on lasteaiaõpetajad. Eelmisel sajandil nimetati neid lasteaiakasvatajateks, ent tänaseks mõistame, kui olulised on teadmised ja oskused, mida süsteemselt antakse juba maast madalast ning seetõttu on ka lasteaedades töötavad inimesed justnimelt õpetajad.
Õpetaja on see, kes aitab õppida, omandada samu oskusi, teadmisi ja vilumusi, mis tal endal on ka oma õpilasele. Ning õpilane peab tundma, et tal on seda kõike väga vaja.

Alus- ja põhihariduses on järjest tähtsamateks inimesteks muutunud eripedagoogid – logopeedid, psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid. Üldhariduse kõrval on laste arenguks vajalik mitmekülgne huvialaharidus. See kõik on üks terviklik süsteem ja inimesed, kes töötavad meie lastega on kõik õpetajad.

Seepärast peame tunnistama, et meie riigis kuni kõrgkoolini antava hariduse rahastamine, mis täna on jagunenud riigi ja kohalike omavalitsuste vahel olenevalt kooliastmest ja kooli liigist, paneb ühe ja sama eesmärgi nimel ja sisuliselt samas valdkonnas töötavad inimesed väga ebavõrdsesse olukorda.

Lasteaiad ja huvikoolid on kohaliku omavalitsuse rahastada. Põhikoolides ja gümnaasiumides töötavad pedagoogid saavad palga riigilt, samas kui eripedagoogide palk on ka neis astmetes linnade ja valdade õlul. Majade ülalpidamine ja selle haldamisega tegelevate inimeste tasustamine on samuti kohaliku omavalitsuse kohustus, välja arvatud riigigümnaasiumites.

Kui räägime õpetajate töötasu alammäära tõstmisest , siis tegelikult püüdma ka kõigi haridusvaldkonnas töötavate inimeste palga jõudmiseni omavahel võrreldavale tasemele.
Siinkohal tulebki teemaks usaldus. Usaldus kohalike omavalitsuste suhtes. Usaldus oma riigi ja tema rahva suhtes.

Olemuslikku määramist vajaks, mis raha täpselt on toetusfondis asetsev haridustoetus. Kas see on haridus- ja teadusministeeriumi poliitika korraldamise instrument või omavalitsusele piisava tulubaasi tagamise instrument, võimaldamaks neile seadusega pandud kohustuslikke ülesandeid täita ja otsustada kohaliku elu küsimuste lahendamise üle ise.

Lääne kultuuriruumis on toetusfond valdavalt omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks loodud tulubaasi allikas, mille kasutamise üle otsustab kas täielikult või valdkonna piires omavalitsus. Kesk- ja Ida-Euroopas on see tsentraalselt riigi kontrollitud ning omavalitsustel raha kasutamise ja suunamise üle otsustamine suuresti piiratud.
Kevadisel kultuurikomisjoni kohtumisel kohalike omavalitsusliitude – Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liiduga oli teravaimaks teemaks küsimus, kui detailselt peaks riik omavalitsusele ette kirjutama valdkonda laekuvat raha, mis tegelikult on osa just nendessamades omavalitsustes elavatelt maksumaksjatelt riigi eelarvesse laekuv tulu.

Endise linnapeana ja toetudes oma hilisematele ametialastele kogemustele olen solidaarne kohalike omavalitsusjuhtidega, kes ootavad riigilt suuremat usaldust ja võimalust teha haridusvaldkonna otsuseid kohalikest oludest ja vajadustest lähtuvalt. Kaasaegse demokraatliku riigikorralduse nurgakiviks on subsidiaarsus-printsiip, mis tähendab, et ülesandeid tuleb täita elanikule võimalikult lähedal asuval avaliku halduse tasandil, et sellega oleks tagatud ressursside kõige efektiivsem kasutus, vastutus ja reageerimistundlikkus.

Missugused oleksid usalduse plussid? Kohalikele omavalitsustele õiguste ja vastutuse andmine otsustada oma ülesannete täitmiseks minevate vahendite üle soodustab säästlikemate ja kohalikku kogukonda sobivaimate lahenduste otsimist. Suureneb nende endi otsustusvabadus ja iseseisvus, saabub pikaajalisem kindlus oma kohalike ülesannete katteallikate osas, võimaldades neil seeläbi teha ka strateegilisi kaugemaid plaane tulevikuks. See omakorda võimaldab kohapeal kaaluda alternatiive, kas pidada ebaefektiivsemat kooli või maksta kinni õpilaste liikumine keskusesse.

Kokkuvõtvalt võimalikust muutusest rääkides – vastutus valdkonna korralduse eest liigub lisaks de jure ka de facto kohalikule tasandile ning riigil kaob vajadus vastutada ning jageleda iga kuluartikli üle üldhariduskoolides. Pole ka vähetähtis, et omavalitsustel tekib reaalne vastutus selle eest, palju raha õpetajate palkadeks nad saavad ja soovivad suunata ning kuidas ja kas muuta atraktiivsemaks oma valla hariduselu näiteks huvikoolide toetamisega. Sõna „õpetaja“ all mõeldakse siis sel juhul lisaks kooliõpetajatele ka lasteaedades töötavaid pedagooge ja eripedagooge, huvialahariduse õpetajaid muusika- ja kaunite kunstide ning spordikoolides, tugispetsialiste üldhariduskoolides.

Usaldades kohalikke omavalitsusi ja neile tegelikku sisulist otsustusõigust oma linnas või vallas võimaldades, on ka nende ülesanded arusaadavamad ja vastutus selgem.
Sellise elutarkusega soovin alustada uut kooliaastat ja tervitada tarkuse taganõudjaid ning neid, kes meile tarkust lahkelt jagavad – kõiki meie õpetajaid!
Olge terved ja olge tänatud!

http://arvamus.postimees.ee/3311807/laine-randjarv-usaldada-voi-mitte-usaldada-selles-on-kusimus

Riigi toetatud hoiuteenus lühendab lasteaiajärjekordi

Eile läbis riigikogus teise lugemise valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muudatuseelnõu, mille eesmärk on muuta lapsehoiuvõimalused paindlikumaks.

„Kohalik omavalitsus peab täna tagama kõigile kuni seitsmeaastastele lastele lasteaiakoha. Antud seaduseelnõu kõige tähtsam uuendus seisneb selles, et omavalitsus võib lapsevanema nõusolekul pakkuda pooleteise- kuni kolmeaastastele lapsele lisaks munitsipaallasteaiale ka hoiukohta,“ põhjendas oma sõnavõtus eelnõu vajalikkust riigikogu aseesimees, Reformierakonna fraktsiooni liige Laine Randjärv.

„Seaduses sätestatud nõue, et lapsevanema osa kuutasust ei tohi olla suurem kui 20% alampalgast, võimaldab teenust kasutada ka neil, kes seda ehk majanduslikus mõttes seni teha ei saanud,“ lisas ta.

Riigikogu liige toonitas, et kuigi hoiuteenus ei asenda sajaprotsendiliselt munitsipaallasteaedu, on see suur samm edasi leevendamaks olukorda nendes peredes, kus laps lasteaiakoha puudumise tõttu on näiteks kodus võõra hoidjaga, sest ema-isa on pidanud tööle tagasi minema.

Randjärv tõi hea näitena välja Tartu linna, kus haridusministeeriumi eelnõust joondudes juba praegu pakutakse vanematele varuvariandina lastehoiukohta.

„Kui tegusal emal on valida, kas oodata sellise lasteaia järjekorras, kus on heal tasemel pedagoogiline tegevus, kuid sinna kohta ei saa, või leida võimalus hoiukoha näol, siis ma kindlasti kasutaksin viimast. Hoiukohas lastega tegelevad inimesed peavad samuti täitma teatud tingimused, kasvataja on iga viie lapse kohta. Kuni kolmeaastasele lapsele on olulisim sotsialiseerumine, harjumine iseseisva hakkamasaamisega, eluks vajalike toimingutega nagu söömine, riidesse panek või potil käimine. Lastehoius on omamoodi õpetajateks ka teised lapsed,“ lausus ta.

Eelnõu järgi on alates neljandast eluaastast kohalikul omavalitsusel jätkuvalt range kohustus kõigile lastele lasteaiakoht garanteerida.

„Lasteaiakohaga on neljandast eluaastast garanteeritud ka süstemaatiline pedagoogiline tegevus. Ma usun, et sellest vanusest alates on see hea ettevalmistus peagi algavaks koolikohustuseks,“ lisas Randjärv.

Paindliku lapsehoiusüsteemi toetuseks

Täna oli Riigikogus Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu II lugemine. Pidasin Reformierakonna fraktsiooni nimel kõne paindliku lapsehoiu toetamiseks.

On üldteada ja ammuräägitud tõde, et KOV peab tagama kõigile 1,5-7 aastastele lastele, kes elavad selle KOVi territooriumil, lasteaiakoha
Antud seaduseelnõu kõige tähtsam uuendus seisneb selles, et Seadusemuudatuse järgi võib KOV, juhul kui lapsevanem on nõus, pakkuda 1,5-3a lastele lisaks munitsipaallasteaiale ka hoiukohta. Positiivne on ka see, et paindlikumaks muutub liitrühmade moodustamine üldse ja suureneb ka vanuseline diapasoon. Varem on olnud seaduses see võimalus alates 2 a vanustest. Nüüd siis ka nooremate alates 1,5 – 7 aastaste laste kohta käiv.

Eelmistel aruteludel on üles tõstetud kahtlus, kas see ikka on hea lahendus ja justkui vabaneb KOV nüüd rõõmsalt tülikast koormast tagada lasteaiakoht, kui selline.
Samuti on kritiseeritud, et seadus tehakse Tartu linna jaoks. See ei vasta kindlasti tõele, sest oma idee hoiukohtade loomise tarvis sai Tartu linn just HTM-i ettevalmistatavast eelnõust.
Kindlasti on oluline küsimus, et kas pere lapsed saavad samasse lasteaeda. Kõik see oli põhimõtteliselt ka vanas KeLS-s sees. Muudatus puudutab sama pere teiste laste eelistamist, mis on põhimõtteliselt õige lähenemine. Esialgselt oli seaduse sõnastuses imperatiivne nõue, kuid praktikas ei pruugi see igakord olla võimalik ning seetõttu on hea, et eelnõusse jäi sisse “võimaluse korral”. Võimalusi saab juurde luua läbi laste arvu rühmades normipiiresse viimise, läbi rühmade paindlikuma komplekteerimise ja uute kohtade jätkuva loomisega.

Ma kindlasti ei võistle siin saalis viibivate paljulapseliste emade kogemusega, kuid mõningane kogemus on ka minul, kahe tütre emal ja kahe pisipõnni vanaemal. Kõik on nad käinud või käivad praegu lasteaias.

Kui tegusal emal on valida, kas oodata lasteaiajärjekorras, kus on heal tasemel ka pedagoogiline tegevus, kuid sinna kohta ei saa, või leida võimalus hoiukoha näol, siis ma kindlasti kasutaksin seda. Hoiukohas lastega tegelevad inimesed peavad samuti täitma teatud tingimused nii hoiukoha kui iseenda kvalifikatsiooni osas. Olulisim lapsele vanuses 1,5-3 on aga sotsialiseerumine, harjumine iseseisva hakkamasaamisega eluks vajalike toimingutega nagu söömine, riidessepanek ja potil käimine. Need ei ole küll pedagoogilises õppekavas olevad teemad, kuid neid õpitakse kindlasti lapsehoius. Õpetajateks vahest ka teised lapsed. Iga viie lapse kohta on hoiukohas ka kasvataja, mis võimaldab ka ühel täiskasvanul oma hoolealuseid rohkem tähele panna.

Palun ärge saage valesti aru – ma kindlasti ei arva, et hoiuteenus võiks sajaprotsendiliselt asendada munitsipaallasteaedu, kuid ilmselgelt on see suur samm edasi leevendamaks olukorda nende peredes, kus laps lasteaiakoha puudumise tõttu on lihtsalt kodus näiteks võõra hoidjaga, sest ema – isa peavad majanduslikel või muudel põhjustel siiski tööle tagasi minema. Ja ka kodus, hoidjaga olles, ei pruugi lapsel olla võimalik täita õppekava. Ja võib olla üksi kodus olles ei pruugi ta harjuda teiste laste ja nende eripäradega.

Alates 4. eluaastast aga on KOVil jätkuvalt range kohustus kõigile lastele aiakoht garanteerida. Sellega koos on garanteeritud ka süstemaatiline pedagoogiline tegevus ja ma usun, et sellest vanusest alates on see ka hea ettevalmistus peagi algavaks koolikohustuseks.

Seaduses sätestatud nõue, et lapsevanema osa ei tohi olla suurem kui 20% alampalgast võimaldab seda teenust kasutada ka neil, kes seni ehk majanduslikus mõttes seda ei saanud.

See on väga hea eelnõu ja reformierakonna fraktsioon toetab seda kindlasti. Mis ei välista, et praktiline elu võib meid taas selle seaduse juurde tagasi tuua, et teha täpsustusi ja parandusi, mis toetuvad aja jooksul elust enesest tulnud kogemustele.

 

Kutse konverentsile “Kuidas eesti mees elaks 10 aastat kauem? Tervelt!”

Kutsun teid konverentsile “Kuidas eesti mees elaks 10 aastat kauem? Tervelt!”

31.oktoobril kell 9:30 Riigikogu konverentsisaalis

Korraldajad: Eesti Naiste Koostööketi eesistuja Reformierakonna naisteühendus NaiRe ja SA Eesti Tervise Fond

Konverents käsitleb meeste tervise teemat ja seoseid eesnäärmevähiga.

Otsitakse vastuseid küsimustele meeste südametervise, terviseprogrammide, tervise näitajate, tervisega ja tööga seotud käitumisharjumuste kohta.

Esinejad: Dr Ralf Allikvee, prof Margus Viigimaa, dr Eero Merilind, dots Margus Punab, dr Kai Haldre, dr Andres Sild, Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem Hannes Võrno

Debatipaneelis osalevad praegune ja endised sotsiaalministrid:

Urmas Kruuse, Eiki Nestor, Siiri Oviir, Marko Pomerants

Modereerib Riigikogu liige, NaiRe juhatuse esinaine Laine Randjärv

Osalemine tasuta

Konverentsile registreerimise tähtaeg 23.oktoober 2014.

REGISTREERUMINE KONVERENTSILE SIIT: http://naire.ee/registreerimisvorm/

Konverentsi “Kuidas eesti mees elaks 10 aastat kauem? Tervelt!” programm: 

09.30 – 10.00     Hommikukohv

10.00 – 10.05     Tervitussõnad, Laine Randjärv, Riigikogu  I aseesimees

10.05 – 10.20     Konverentsi avasõnad, Dr Ralf Allikvee, Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees ja Aasta Isa

10.20 – 10.40    Prof Margus Viigimaa, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse professor, Eesti Kardioloogide Seltsi president

“Eesti mees ja tema süda”

Meeste südametervis Eestis ja Euroopa teistes riikides

Kuidas ennetada südamehaiguseid eesti meestel.

Elu peale infarkti: vajame sekundaarse preventsiooni kaasajastatud  süsteemi.
10.40 – 11.00     Dr Eero Merilind, perearst ja Eesti Tervise Fondi juhataja

“Kas saame muuta käitumist?”

Mida, kuidas ja miks on vaja muuta, et hoida ja säilitada tervist

11.00 – 11.20     Dots Margus Punab, Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juht, Tartu Ülikooli androloogia dotsent, Balti Androloogide Seltsi president, Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni ravijuhiste komitee ja Vabariigi Presidendi mõttekoja liige

“Kas Eesti mees vajab soospetsiifilist terviseprogrammi?“

Eesti meeste tervisenäitajad, eesnäärmevähi varase avastamise pilootprogrammi tulemused ja ettepanekud tulu-kuluefektiivse programmi käivitamiseks Eestis

11.20 – 11.40     Dr Kai Haldre, naistearst, Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna Sünnitusmaja reproduktiivmeditsiini keskuse juhataja, Eesti Seksuaaltervise Liidu juhatuse liige

„Seksuaaltervis: seda mõjutavad otsused ja tegurid.“

Inimeste seksuaalkäitumist ja seksuaaltervist mõjutavad tegurid, näited Eestist ja

mujalt maailmast. Seksuoloogia kui akadeemiline distsipliin.

11.40 – 12.00     Hannes Võrno,  Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem
„Keda ma kuulan?“


12.00 – 12.40     Lõuna

12.40 – 13.00     Dr. Andres Sild, psühhiaater-psühhoterapeut, PREP-paarisuhtekoolitaja

“Terved suhted”.
Kas ja kuidas mõjutab suhete kvaliteet mehe tervist?

13.00 – 13.20    Maret Maripuu, Tööinspektsiooni peadirektor

“Töö, kas mehe sõber või vaenlane?”

Kas tööõnnetused juhtuvad vaid meestega? Mis on tööõnnetuste peamised põhjused.

Kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigestumised.

13.20 – 14.00    Sotsiaalministrite (endiste ja praeguse) debatt:

Urmas Kruuse, Eiki Nestor, Siiri Oviir, Marko Pomerants 

Diskussiooni modereerib NaiRe juhatuse esinaine Laine Randjärv 

Lisainformatsioon: http://naire.ee/konverents/tervisefond_logo

Vajaduspõhine lastetoetus suureneb oluliselt

/Avaldatud Õhtulehes 16.07.2014/

Tänase valitsuse üks peamisi eesmärke on peretoetuste reformi elluviimine. Reformierakonna algatusel alustati selle ettevalmistamisega juba paar aastat tagasi, seades eesmärgiks eelkõige puudustkannatavate perede lastetoetuste kahekordistamise. Taavi Rõivase juhitava valitsuse koalitsioonileppes laiendati reformi veelgi ja selle tulemusel paraneb lastega perede majanduslik olukord praegusega võrreldes märgatavalt.

2015. aasta 1. jaanuarist ehk juba loetud kuude pärast tõusevad oluliselt nii kõigile makstav universaalne kui ka vajaduspõhine lastetoetus. Näiteks perekond, kus kasvab kaks last ning kelle sissetulekud on alla toimetulekupiiri, saab alates jaanuarist 90 eurot lastetoetust ning sellele lisaks 90 eurot vajaduspõhist toetust, mis teeb kokku 180 eurot. Loodan siiralt, et sellest reformist on paljudele peredele abi.

On paratamatu, et taotluse esitamisel on vaja pere sissetulekupiirist allapoole jäämist dokumentidega tõestada, sest muidu ei pruugi toetus jõuda tõeliste abivajajateni. Usun, et see on mõistetav. Kui kellelgi tundub, et tõendamine on tülikas või häbenemapanev, peavad abivajajate väljaselgitamisel, julgustamisel ja nõustamisel abiks olema omavalitsuse sotsiaaltöötajad.

On peresid, kelle eelarvesse annab lastetoetus olulise osa, kuid samas ka neid, kes seda toetussummat ei märkagi. Peaksime ühiskonna mõistval suhtumisel püüdlema sinnapoole, et aidata tõhusamalt eelkõige just neid, kes seda abi enim vajavad. Seepärast soovin lastetoetuste tõusu reformiga seoses taaskord meenutada oma varem väljapakutud mõtet, et need pered, kes tunnevad, et lastetoetuse tõusu neile otseselt vaja ei ole, võiksid selle arvelt teha annetusi abivajajatele, toetada mõnd peredele suunatud heategevust või miks mitte pakkuda abi ka otse mõnele tuttavale perele, kes puudust kannatab.

Riik oleme meie ise, mitte rahandus- või sotsiaalministeerium, kes esmalt maksudega raha kokku kogub ja siis sedasama raha jälle laiali jagab. Kui selle arusaamiseni jõuame, suudame abistada tõhusamalt neid, kes abi vajavad.

ERRi valimisportaal

ERR on teinud Eurovalimiste kandidaatide tutvustamiseks eraldi teemalehe, kus väljas info kõigi kandidaatide kohta koos videointervjuuga. Minu oma saab kaeda siin: http://valimised.err.ee/v/euro_2014/kandidaadid/21de8131-aae1-4119-a6c3-f624be7752d0

Olen iga hääle eest südamest tänulik!

Reformierakonna naisteühendus soovib europarlamenti valida Laine Randjärve

Reformierakonna naisteühendus NaiRe esitas Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadiks Riigikogu I aseesimehe Laine Randjärve.

“Laine Randjärv on aastaid olnud eduka naispoliitiku kuvandiks – nii Tartu linnapea, kultuuriministri kui täna Riigikogu I asespiikrina. Lisaks sellele on Lainel olemas hea rahvusvahelise parlamentaarse töö kogemus Läänemereriikide parlamentaarse konverentsi (BSPC) presidendi ja Balti assamblee presidendina,” tõi Reformierakonna naisteühenduse NaiRe esinaine, Riigikogu liige Terje Trei välja põhjused, miks Laine Randjärv on nende arvates sobilik europarlamendi kandidaat.

„Tuginedes rahvusvahelise parlamentaarse töö kogemusele, võin öelda, et lisaks ühtse Euroopa Liidu lepingutes sätestatule on Euroopa Parlamendis töötavatel saadikutel liikmesriikidest oluline esindada oma rahvusriiki,” ütles Laine Randjärv.

“Euroopa Liidus on aktuaalne arutelu, kas liigutakse föderatsiooni suunas või jäädakse siiski rahvusriikide ühenduse põhimõtete juurde. Usun, et oluline on seadusandlikes diskussioonides arvestada nii riikide regionaalsete, kultuuriliste kui geopoliitiliste iseärasustega kindlustades samal ajal, et vastuvõetavad seadused ja muud otsused oleksid rakendatud võrdse kohtlemise printsiibi alusel kogu Euroopa Liidus,” lisas Randjärv.

Reformierakonna kandidaatide nimekiri ja valimisprogramm Euroopa Parlamendi valimisteks kinnitatakse 2. märtsil erakonna Üldkogul Tallinnas Swissotel konverentsikeskuses.

 

Laine Randjärv kavatseb eurovalimistel kandideerida

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv (RE) kavatseb kandideerida eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

«Kõigepealt osalen ma kindlasti erakonna sisevalmistel, Reformierakonna üldkogu kinnitab kandidaatide lõpliku nimekirja märtsis,» sõnas Randjärv. Tema sõnul tuleb kasuks kindlasti eelnev ministritöö kogemus suheldes EL parlamendiga direktiivide rakendamise ja ülevõtmise kontekstis, rahvusvahelise parlamentaarse töö kogemus Läänemereriikide parlamentaarse konverentsi ( BSPC) presidendina ja Balti assamblee presidendina.    «Lisaks rahvusvahelisele praktilisele kogemusele poliitmaailmas, olen ma naine. Usun, et Euroopa kontsekstis hinnatakse naiste osalemist poliitikas, nii isikuomadusi, kui suhtlemisoskusi – näiteks läbirääkimisoskust ja paindlikkust, väga kõrgelt» rääkis Randjärv.Euroopa tasandil loodab Randjärv tulevikus tegelda enim rahvusriikide iseseisvuse küsimusega. «Järjest enam kerkib üles küsimus, kas tegemist on föderatsiooni poole liikumisega või rahvusriikide ühendusega,» rääkis Randjärv. «Regionaalpoliitika on tänase Euroopa nõrk koht, seadusandlikes diskussioonides arvestatakse liiga vähe riikide regionaalsete nii kultuuriliste kui geopoliitiliste iseärasustega,» hindas ta.«Suurimateks konkurentideks avaldatud erakondade võimalikest nimekirjadest on kindlasti Edgar Savisaar ja Jüri Ratas. Savisaar plaanib ilmselt lüüa ka Indrek Tarandi kunagise häälterekordi. Reformierakonnas on kindlasti palju tugevaid kandidaate, kellega tuleb EL valimistel konkureerida,» nentis Randjärv.