Riigikogu kunstisaalis on avatud Laurentsiuse maalinäitus

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv avas täna Toompea lossi kunstisaalis tuntud maalikunstniku Laurentsiuse tööde näituse.
Laine Randjärve sõnul on Laurentsius kodanikunimega Lauri Sillak Eesti silmapaistvamaid kunstnikke, kellele on omistatud nii Eesti maalikunsti kõrgeim autasu, Konrad Mäe preemia kui ka tema loomingut on tunnustatud Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga.

„Laurentsiuse loomingut iseloomustab oskus tabada portreeritavate isikute iseloomulikud jooned ja tuua need välja meisterliku teostuse kaudu, mis teebki tema loomingu eriliseks,“ ütles Randjärv. Ta märkis, et teoste sisu aitab ilmekalt esile tuua nende vormistuslik külg.

Toompea lossi kunstisaalis avatud näitusel „5 portreed“ on välja pandud Laurentsiuse tööd viimase paari aasta loomingust. Autor ise iseloomustab portreesid kui realistlikke, mis samal ajal on tehniliselt üpris erinevad.

Laurentsius alias Lauri Sillak on lõpetanud 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonna. Näitusi on ta korraldanud aktiivselt alates 1993. aastast. Lisaks rohkearvulistele isikunäitustele on kunstnik osalenud ühisnäitustel Eestis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Taanis.

Näitus Toompea lossi kunstisaalis on avatud kuni 15. märtsini. Toompea lossi pääsemiseks on vaja isikut tõendavat dokumenti.

Valitsus peab kaaluma elatismaksete laekumise tõhustamist

Randjärve sõnul toetab ta täna otsustamisel olevat ettepanekut valitsusele, et kaalutaks võimalusi elatismaksete tõhusamaks sissenõudmiseks ning elatisabi fondi pluss- ja miinuspooli.  

 

„Et keegi ei looks ebareaalseid ootusi, siis toonitan, et täna tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele kaaluda ideed elatisfondist ning kuidas elatisvõlgnikelt nende võlg tõhusamalt sisse nõuda. Reformierakonna fraktsioon on mitmel korral öelnud, et elatise maksmata jätmine ei saa olla auasi. Seetõttu leppisime fraktsioonis kokku vaba hääletuse ning mina kavatsen tänast ettepanekut valitsusele analüüsiks toetada,“ lausus riigikogu esimene aseesimees ning Reformierakonna fraktsiooni liige Laine Randjärv.

„Parempoolse erakonnana peame oluliseks elatisvõlgnike maksma sundimist, mitte käega löömist ja nende kohustuste kõikide ausate maksumaksjate kanda võtmist. Elatisvõlgnike elu ebamugavaks muutmiseks on riigikogus menetluses seaduseelnõu 803 SE, mille plaanime lähiajal vastu võtta. Näiteks võib kohus mittemaksmisel võtta ära juhiloa, relvaloa ning unustada tuleb igasugused toetused riigilt. Ja ka täiturid saavad elatise maksma sundimisel suuremad ülesanded. Lisaks pikeneb elatise aegumine kümnele aastale. Usun, et see on riigipoolne signaal otse võlgnikele ning kui seda jõuliselt rakendada, saab pilt lähiaastatel oleme hoopis teine,“ rõhutas Randjärv.

Taustast:

Täna oli riigikogus arutlusel otsuseelnõu 773 OE Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemiseks töötada välja ja rakendada elatismaksete garanteerimise süsteem, mis nõuaks selle sisse ka elatise maksmise kohustust omavalt isikult.

Riigikogu õiguskomisjoni menetluses olev eelnõu 803 SE, mille menetlust juhib Valdo Randpere, sisaldab muudatusi, mis avaldavad otsest mõju lapse elatise võlgnikele. Üheks suuremaks muudatuseks on kohtu võimalus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse,  jahipidamisõiguse ja relvaloa kehtivus.

Kohtutäiturit kohustatakse lapse elatise võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarsemalt läbi otsima arestitava vara leidmiseks ning selle müümiseks, kui muud täitetoimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda.

Uuenduslikuks muudatuseks on isiku sissetuleku suuruse arvestamine selle arestimisel. Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele.

Kauaoodatud samm loomeinimeste terviseks

Ravikindlustuse seaduse muutmisega saavad vabakutselised loojad aastaid oodatud sotsiaalse kindlustunde, selgitas riigikogu aseesimees Laine Randjärv.

Randjärv rääkis täna riigikogu kõnepuldis Reformierakonna fraktsiooni nimel esinedes, et ravikindlustuse seaduse muutmise pikaaegsete arutelude põhjus ei ole olnud mitte niivõrd poliitiline, kuivõrd tehniline.

Endine kultuuriminister selgitas, et loovisikute ning muudel aladel projektipõhiselt töötavate isikute sotsiaalmaksu summeerimine ravikindlustuse jaoks sai ministeeriumi toetuse juba 2011. aastal. Randjärve sõnul jõuti 2013. aastal kurbliku tõdemuseni, et haigekassa ning maksu- ja tolliameti andmebaasid ei ole ühildatavad ning pole selge, millise kindlustusliigi alusel võiks isikule ravikindlustust võimaldada.

„Õnneks on e-revolutsioon siiski kogunud jõudu ning andmebaaside tehnoloogiline võimekus kasvanud. Lahendust on leidmas ebaõiglane kohtlemine ning vastuolu põhiseadusega, kus iga vabakutseline loovisik, kes töötab erinevates kultuuriasutustes ega pruugi igal pool omada täiskoormust, peab enda sotsiaalsete garantiide tagamiseks ilmtingimata võtma ennast arvele füüsilisest isikust ettevõtjana,“ lausus riigikogu aseesimees.

Seadusemuudatusega täidetakse koalitsioonilepingus püstitatud eesmärk töötada välja lahendus vabakutselistele loovisikutele ja teistele ebaregulaarsete sissetulekutega isikutele sotsiaalsete garantiide tagamiseks.

Riigikogu peaks seaduse vastu võtma veel veebruaris. Vastuvõtmise järel hakkab see kehtima alates 1. jaanuarist 2016.

Stanislav Antipovi maalide näitus Toompea lossis

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv avab täna Toompea lossis Eestis elava udmurdi päritolu kunstniku Stanislav Antipovi näituse.

 

Randjärv tõi esile teoste meisterliku teostuse kõrval nende positiivsust sisendava meeleolu. „Ma imetlen kunstnikke, kes suudavad looduse ilu nii edasi anda, et nende maale silmitsedes ärkab maastik just kui ellu – nii võib peaaegu tunda, kuidas päike paitab su põske ja tuuleiil sasib su juukseid, linnud laulavad ning puud kohisevad. Igal aastaajal on tõepoolest oma võlu ja Stanislav Antipovi maalid kannavad sind neist läbi kui linnutiivul,“ ütles Randjärv.

Aeg. Loodus. Muljed – filosoofilises plaanis tähendab see kunstniku jaoks ennekõike tema maailmavaadet. Sel näitusel tajume siirast ning ausat loodusetunnetust, samuti sügavat usku vana hea klassikalise maalikunsti traditsioonide püsimajäämisesse. Meisterlikult läbikomponeeritud töödes näitab kunstnik oma head maalitehnilist taset nii ruumitunnetuses kui värvikäsitluses. Olenemata motiivivalikust annavad klassikaline maastikumaal ja linnavaade ikka ja jälle põhjust nautida ülestähendusi looduse kaunitest seisunditest, olgu need siis jäädvustatud päikeselaiguna vanalinna müüril, veepeegeldusena paadisadamas või pilvede liikumises põllu kohal.

Autor ise on rõhutanud, et igal aastaajal on omad värvid ja oma võlu. Ta soovitab võtta enda jaoks pisut vabadust, et rutiinist jagu saada ja seda kõike märgata.

Antipovi maale on eksponeeritud arvukatel näitustel nii Venemaal, Eestis kui ka Soomes. Tal on Tallinna Ülikooli magistrikraad kunstiteaduses.

Stanislav Antipovi maalinäitus on Toompea lossi lõunatiiva III korruse kunstisaalis avatud kuni 29. jaanuarini. Huvilistel on Toompea lossi sissepääsuks vaja esitada isikut tõendav dokument.

Fotod: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2015/Naitused/Antipov/

Toompea lossis avatakse näitus Puškini muuseum-kaitseala ainetel

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv avab esmaspäeval kell 14.30 Toompea lossi kolmandal korrusel näituse „Vabaõhumaalimine A. Puškini muuseum-kaitsealal 2013 – 2014,“ mille eestvedaja on Vene Kunstnike Ühendus Eestis.

„Mul on hea meel, et Vene kunstnike töödest on taas avatud näitus Toompea lossis pärast kaheaastast vaheaega. Tänane näitus on jätkuks eelmisele, mil eksponeeriti Aleksandr Puškini loomingu ainetel valminud maale. Puškin on moodsa vene kirjanduse rajajana läbi aegade andnud inspiratsiooni erinevate kunstiliikide esindajatele,“ ütles Randjärv.

Näitusel on 50 paremat kunstitööd rahvusvahelistelt projektidelt “Kuldne sügis Mihhailovskojes 2013” ja „A. Puškini muuseumi-kaitseala mõisade interjööri maalimine 2014”.

Näitus jääb avatuks 28. detsembrini. Sissepääsuks on vajalik pildiga isikut tõendav dokument.

Fotod näituselt 

Balti Assamblee arutab koos partneritega Ukraina kriisiga kaasnevaid probleeme

Täna Läti parlamendis toimuval esinduslikul rahvusvahelisel julgeolekuteemalisel ümarlauakohtumisel keskendub peatähelepanu Ukraina kriisiolukorrale ning selle mõjudele teistele riikidele ja regioonidele.

Arutelu juhib Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv, kes rõhutas teema põhjaliku käsitluse tähtsust. Sellises formaadis ümarlaud on märkimisväärne algatus ja panus vastamaks tõsistele väljakutsetele Euroopa demokraatiale, turvalisusele ja stabiilsusele.

„Me peame koos astuma tõhusaid samme, et tulevased põlvkonnad ei saaks esitada küsimust – miks midagi ei tehtud, miks ei võetud ette midagi kui kaalul on ometi nii palju,“ ütles Randjärv. Ta toonitas: „Euroopa peab jääma turvaliseks, vabaks ja demokraatlikult arenevaks kõigi jaoks, kes tahavad seda oma koduks pidada. Ei saa lubada, et riike jagatakse mõjusfäärideks, õhutatakse sõjalisi konflikte, viiakse läbi otseseid rünnakuid ja annektsioone.“

Ukrainas toimuv on ohuks kogu rahvusvahelisele ühiskonnale. Tegu on jõhkra katsega ümber joonistada Euroopa kaarti. Kokkutulnud ümarlaud on omamoodi sõbrakäe ulatamine naabrile, kellel on raske. Samas aga ei saa unustada ka Gruusiat ja Moldovat.  Balti Assamblee on käesoleval aastal vastu võtnud kolm Ukrainat toetavat avaldust, kus on mõistetud hukka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumised Venemaa poolt, märkis Randjärv.

Kohtumine on jätkuks käesoleva aasta juunis Stockholmis toimunud samalaadsele parlamentaarsele ümarlauale. Riias toimuval ümarlaual osalevad Balti Assamblee presiidiumi, Põhjamaade Nõukogu presiidiumi ning Visegradi ja GUAM PA esindajad, kokku 14 riigist. Riigikogust osaleb lisaks Randjärvele ka riigikaitsekomisjoni aseesimees Aivar Riisalu.

Lastekaitseseadusega suureneb perekonna kaitse

Lastekaitseseaduse muutmise eelnõu jõustumisel perekonna ja eraelu kaitse suureneb, leiab riigikogu aseesimees, Reformierakonna fraktsiooni liige Laine Randjärv.

Randjärv tõi välja, et lastekaitseseaduse eelnõu vastased on keskendunud kahele väitele: taunitakse lastekaitsetöötaja õiguste suurendamist ning hirmutatakse sellega, justkui võimaldaks uus eelnõu lastekaitsetöötajal lapse perest kergekäeliselt eemaldada.

„Lastekaitsetöötaja otsustusõiguse laiendamine on positiivne eesmärk, kuna selle juurde käivad ranged nõuded pädevuse osas – kutsestandardite kehtestamine ning vajaliku väljaõppe kohustus. Kohalik omavalitsus on vajadusel kohustatud moodustama nõuandva organina valla või linnavalitsuse juurde laste ja perede komisjoni, et otsust lapse saatuse osas ei jäetaks vaid üksiku ametniku meelevalda,“ selgitas ta.

Teise kriitikat pälvinud sätte osas on Randjärve sõnul oluline välja tuua, et last on perekonnast eemaldada võimalik ainult ajutiselt kuni 72 tunniks juhul, kui tema elu või tervis on hädaohus ja see oht on vanema põhjustatud või keeldub vanem lapsele abi osutamast.

„Säte kitsendab eelmise perekonnaseadusega kehtestatud võimalusi laste peredest eemaldamiseks, sest uue seaduse järgi saab see toimuda ainult äärmuslikul juhul. Maakeeli öeldes: hetkel kehtiva seaduse kohaselt on last perest eraldada isegi lihtsam. Teisalt, kindlasti ei saa pooldada lapse kergekäelist eraldamist perest, kuid lapse õigeaegne probleemsest perest eemaldamine võib tagada tema turvalisuse,“ ütles ta.

„Lastekaitseseaduse uue versiooni järgi on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul. See tähendab, et lastekaitseseaduse jõustumisel perekonna ja eraelu kaitse suureneb, mitte ei kahane,“ lisas Randjärv.

Põhjamaade Nõukogu võiks liituda idapartnerluse programmiga

Randjärv kutsus Põhjamaade Nõukogu liituma idapartnerluse programmiga

Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv rõhutas oma kõnes Põhjamaade Nõukogu istungil Stockholmis, et seekordne kohtumine leiab aset äreval ajal, mil regiooni turvalisus, eriti koostöö energeetika valdkonnas esitab kõigile uusi väljakutseid. Randjärv kutsus Põhjamaade Nõukogu üles liituma Euroopa Liidu idapartnerluse programmiga.

„Euroopas ei ole loota tõelist rahu ega turvalisust, kui ei täideta allkirjastatud kokkuleppeid. Peame ennetama riikide jagamist mõjupiirkondadeks. Hetkel on meie kõigi jaoks oluline julgeoleku ja tasakaalustatud olukorra taastamine lähinaabruskonnas, Ukrainas,“ ütles Randjärv. „Ehkki pole veel kinnitatud lõplikke valimistulemusi, on lootus, et Ukrainas taastuvad demokraatlikud väärtused ja inimesed saavad naasta normaalse eluviisi juurde. Regionaalne energiakoostöö lisab kindlustunnet majanduse stabiilseks arenguks.“

Randjärv lisas, et Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu on juba alustanud idapartnerluse koostööd Visegradi riikidega ehk Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Poolaga.

28. – 30. oktoobril Stockholmis toimuv Põhjamaade Nõukogu istung keskendub julgeoleku, inimeste vaba liikumise, keskkonna ning tervishoiu küsimustele.

Lisaks istungjärgul osalemisele külastab Randjärv Stockholmi Eesti kogudust.

Infot istungjärgust: http://baltasam.org/en/1520-session-of-the-nordic-council

Session of the Nordic Council

From http://baltasam.org/en/1520-session-of-the-nordic-council

 

On 28 – 30 October 2014 in Stockholm, the 66th Session of the Nordic Council will be held. The Baltic Assembly delegation will consists of Laine Randjärv, Giedrė Purvaneckienė, Jānis Vucāns and Jānis Reirs.

President of the Baltic Assembly Laine Randjarv addressed the Session of the Nordic Council. She underlined that Session of the Nordic Council is taking place at a truly crucial time when new dangers and old challenges – military conflicts in close and distant neighborhoods, climate change, energy security, Ebola outbreak – seem to be activating almost every day.  Baltic parliamentarians are concerned about these challenges. “But most of all we are worried about the ongoing turbulences in Ukraine. Even the final results of the elections are not known yet, we witness developments which hopefully bring democratic processes and normal life back to people,” said Laine Randjarv. She called the Nordic Council to join the support programes of the Baltic Assembly for the EU Eastern Partnership countries.
Laine Radjarv positively assessed cooperation with the Nordic Council which is a unique tool. The Nordic – Baltic parliamentary cooperation should be oriented among other things towards innovation, smart specialisation, research and development. “Let us keep in mind solidarity, responsibility and involvement – the fundamental principles of international cooperation! Let us be smart and creative – be the chess players rather than merely chessmen!” emphasised Laine Randjarv.

 

Agenda of the Session of the Nordic Council: http://www.norden.org/en/nordic-council/sessions-meetings-and-conferences/sessions/66th-session-2014/agenda-1

 

Kõne Balti Assamblee auhindade ja medalite üleandmise tseremoonial

Balti Assamblee presidendina ütlesin eile BA auhindade ja BA medalite üleandmise tseremoonial avasõnad.

Ekstsellentsid!
Daamid ja härrad!

Mul on hea meel tervitada teid Balti Assamblee auhindade ja medalite üleandmise tseremoonial.

Inimesed on meie aare, ja õnneks ei ole inimeste andel piire. Eesti, Läti ja Leedu võivad olla uhked selle üle, et siin on nii palju särava mõistusega inimesi. Oma loomingulise tegevusega tekitavad nad üleilmselt huvi meie kultuuriliste väärtuste vastu. Nende kirjandusliku, kunstilise, teadusliku või innovaatilise tegevuse vorm ei ole oluline – nende mõtted on need, mis loevad, ja nende töö annab tunnistust meie jagatud soovist seista Balti riikide rahvusliku identiteedi ja eneseväärikuse eest.

Balti Assamblee auhinnad on alati olnud rahvusliku pärandi austamise ja Balti riikide vahelise rahvuslike kultuuriväärtuste jagamise oluliseks vahendiks. Käesoleval aastal tähistame Balti Assamblee auhindade 20. aastapäeva. See tähendab, et oleme juba 20 aastat avaldanud austust inimestele, kes mitte ainult ei rikasta meie kultuuri ja teadust, vaid suurendavad ka Balti riikidele pööratavat tähelepanu.

Oleme täna kokku tulnud, et anda üle Balti Assamblee auhinnad neile, kes on taas oma tegevusega silma paistnud, ja loodame, et nad ka tulevikus meid oma loominguga rõõmustavad.

Balti Assamblee nimel õnnitlen ma südamest neid, kellele antakse Balti Assamblee medalid ja auhinnad!