Sildiarhiiv: Balti Assamblee

Riikide jagamine mõjusfäärideks peab jääma ajalukku

Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv viibib Norras Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assamblee tippkohtumisel, kus tehakse kokkuvôte 2014.aasta riikidevahelise parlamentaarse koostööprogrammi tulemustest ja seatakse sihte järgmiseks aastaks.
Randjärv rõhutas parlamentaarsete organisatsioonide tippkohtumisel vajadust tulemuslikuma koostöö järele. „Balti Assamblee tänavusel istungjärgul Tallinnas kõlasid nii parlamentide esimeeste,  valitsustasandi kui ka akadeemiliste ringkondade esindajate poolt tehtud üleskutsed viia Põhja – Balti koostöö uuele sisulisemale tasandile,“ ütles Randjärv ning lisas: “Kehtiv kaheaastane koostööprogramm näeb ette regiooni muutumist digitaalseks ja innovaatiliseks. Olulised valdkonnad on kindlasti ka energiavarustus ja meediaruumi mõjuanalüüs ning sellest tulenevad vajalikud tegutsemisotsused.”

Kohtumisel tehakse kokkuvõte Põhja-Balti koostööst 2014. aastal. Randjärv tõi eriti esile koostöö geopoliitlistele väljakutsetele reageerimisel. Toimus mitu rahvusvahelist julgeolekuümarlauda, kus osalesid ka Ukraina, Moldova, Gruusia, Beneluxi ja Visegradi riikide esindajad. Komisjonide tasandil keskenduti küberturvalisusele, võitlusele inimkaubanduse vastu, energiaturgude koostalitlusvõimele, toiduohutusele ja keskkonnaküsimustele.

Eeloleval aastal lisanduvad Pôhja-Balti koostöö temaatikasse järgmised olulised teemavaldkonnad: tööjõu liikumine, noorte tööpuuduse vähendamine, teaduse rolli suurendamine turvalisuse tõhustamisel, kalandus, prügimajandus ja taaskasutus. Jätkuvalt on tähelepanu keskmes tõhusam koostöövajadus EL-i idanaabritega.

„Meie kohus on rajada turvaline, vaba ja dünaamilise arenguga Euroopa. Loobuda tuleb möödunud sajandite poliitikast ja riikide jagamisest mõjusfäärideks. Peame otsustavalt hukka mõistma agressioonid, annektsioonipoliitika ja sõjalised konfliktid,“ selgitas Randjärv.

„Järgmistel aastatel on kindlasti vaja, et Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu teeksid poliitilisi ühisavaldusi, et Põhja-Balti regiooni hääl oleks paremini kuuldav nii Euroopas kui maailmas laiemalt,“ ütles Randjärv. Ta toonitas, et see puudutab nii julgeoleku temaatikat, regionaalse koostöö eri tasandeid ja formaate kui ka meie huvide esindamist Euroopa Liidus.

Põhja-Balti regiooni parlamentaarse koostöö koordineerimiseks pole loodud eraldi struktuuri. Iga-aastastel tippkohtumistel kõneldakse olulistel teemadel ning lepitakse kokku koostöövaldkonnad, mis on tähtsad nii riikidele eraldi kui ka kogu regioonile tervikuna. Valitsused tegutsevad Põhjamaade ja Balti Ministrite Nõukogude tasandil, parlamentide vahel toimub koostöö aga Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu kaudu.

Balti Assamblee arutab koos partneritega Ukraina kriisiga kaasnevaid probleeme

Täna Läti parlamendis toimuval esinduslikul rahvusvahelisel julgeolekuteemalisel ümarlauakohtumisel keskendub peatähelepanu Ukraina kriisiolukorrale ning selle mõjudele teistele riikidele ja regioonidele.

Arutelu juhib Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv, kes rõhutas teema põhjaliku käsitluse tähtsust. Sellises formaadis ümarlaud on märkimisväärne algatus ja panus vastamaks tõsistele väljakutsetele Euroopa demokraatiale, turvalisusele ja stabiilsusele.

„Me peame koos astuma tõhusaid samme, et tulevased põlvkonnad ei saaks esitada küsimust – miks midagi ei tehtud, miks ei võetud ette midagi kui kaalul on ometi nii palju,“ ütles Randjärv. Ta toonitas: „Euroopa peab jääma turvaliseks, vabaks ja demokraatlikult arenevaks kõigi jaoks, kes tahavad seda oma koduks pidada. Ei saa lubada, et riike jagatakse mõjusfäärideks, õhutatakse sõjalisi konflikte, viiakse läbi otseseid rünnakuid ja annektsioone.“

Ukrainas toimuv on ohuks kogu rahvusvahelisele ühiskonnale. Tegu on jõhkra katsega ümber joonistada Euroopa kaarti. Kokkutulnud ümarlaud on omamoodi sõbrakäe ulatamine naabrile, kellel on raske. Samas aga ei saa unustada ka Gruusiat ja Moldovat.  Balti Assamblee on käesoleval aastal vastu võtnud kolm Ukrainat toetavat avaldust, kus on mõistetud hukka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumised Venemaa poolt, märkis Randjärv.

Kohtumine on jätkuks käesoleva aasta juunis Stockholmis toimunud samalaadsele parlamentaarsele ümarlauale. Riias toimuval ümarlaual osalevad Balti Assamblee presiidiumi, Põhjamaade Nõukogu presiidiumi ning Visegradi ja GUAM PA esindajad, kokku 14 riigist. Riigikogust osaleb lisaks Randjärvele ka riigikaitsekomisjoni aseesimees Aivar Riisalu.

Kõne Balti Assamblee auhindade ja medalite üleandmise tseremoonial

Balti Assamblee presidendina ütlesin eile BA auhindade ja BA medalite üleandmise tseremoonial avasõnad.

Ekstsellentsid!
Daamid ja härrad!

Mul on hea meel tervitada teid Balti Assamblee auhindade ja medalite üleandmise tseremoonial.

Inimesed on meie aare, ja õnneks ei ole inimeste andel piire. Eesti, Läti ja Leedu võivad olla uhked selle üle, et siin on nii palju särava mõistusega inimesi. Oma loomingulise tegevusega tekitavad nad üleilmselt huvi meie kultuuriliste väärtuste vastu. Nende kirjandusliku, kunstilise, teadusliku või innovaatilise tegevuse vorm ei ole oluline – nende mõtted on need, mis loevad, ja nende töö annab tunnistust meie jagatud soovist seista Balti riikide rahvusliku identiteedi ja eneseväärikuse eest.

Balti Assamblee auhinnad on alati olnud rahvusliku pärandi austamise ja Balti riikide vahelise rahvuslike kultuuriväärtuste jagamise oluliseks vahendiks. Käesoleval aastal tähistame Balti Assamblee auhindade 20. aastapäeva. See tähendab, et oleme juba 20 aastat avaldanud austust inimestele, kes mitte ainult ei rikasta meie kultuuri ja teadust, vaid suurendavad ka Balti riikidele pööratavat tähelepanu.

Oleme täna kokku tulnud, et anda üle Balti Assamblee auhinnad neile, kes on taas oma tegevusega silma paistnud, ja loodame, et nad ka tulevikus meid oma loominguga rõõmustavad.

Balti Assamblee nimel õnnitlen ma südamest neid, kellele antakse Balti Assamblee medalid ja auhinnad!

 

Balti Assamblee presiidiumi prioriteet on koostöö Balti Ministrite Nõukoguga

Balti Assamblee presiidiumi tänasel istungil Võrus on tähelepanu keskmes Assamblee tegevuse prioriteedid ja koostöö Balti ministrite Nõukoguga.

Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv peab oluliseks Baltimaade ühtsuse suurenemist. „See peab olema nüüd veel tugevam ja sisukam kui 90ndatel, mil tark ja eesmärgipärane kokkuhoidmine viis meid toona taasiseseisvumisele ja uue elukvaliteedi loomisele,“ ütles Randjärv ja lisas: “Praktikas peame tihendama info vahetust ja tegevuste sünkroniseerimist ka Balti Ministrite Nõukoguga.”

Randjärv pidas tähtsaks ka Võrus toimuvat spordiprogrammi, mille keskmes on Balti korvpalliturniir Balti Assamblee karikale, kus Riigikogu meeskond on olnud mitmekordne karikavõitja.

„Balti Assamblee karikaturniir korvpallis sai alguse 2006. aastal ning selle eesmärk on meie rahvaste ja poliitikute lähendamine ning sportlike eluviiside edendamine kõigis Balti riikides,“ ütles korvpallimeeskonna kapten, Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Lisaks temale mängivad meeskonnas veel Indrek Saar, Remo Holsmer, Rainer Vakra, Rannar Vassiljev, Kalvi Kõva jRiho Kangur. Riigikogu meeskond on võitnud juba kaks karikat. Võrus algab võistlus kolmanda karika nimel.

Võru spordikeskuses kell 15 algaval turniiril kohtuvad kõigepealt Eesti ja Läti, seejärel Läti ja Leedu ning Eesti ja Leedu.

 

PS! Vaata minu Facebooki lehelt, kes võistluse võitsid! https://www.facebook.com/pages/Laine-Randj%C3%A4rv-J%C3%A4nes/1520681484833895?fref=ts

Võitlus inimkaubandusega nõuab koostööd

Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv avas Riigikogu konverentsisaalis Balti Assamblee, Põhjamaade Nõukogu ja Beneluxi parlamendi kolmepoolse konverentsi „Mitmetasandiline koostöö inimkaubanduse peatamiseks“.

„Inimkaubandus on nagu orjapidamine tänapäeval. On mõeldamatu, et vabas ja demokraatlikus Euroopas on kümnete tuhandete inimeste vabadusi piiratud, neid kasutatakse jõhkralt ära ja nendega kaubeldakse nagu asjadega. Paraku on see täna murettekitav reaalsus,“ ütles Randjärv oma avakõnes.

Randjärve sõnul on inimkaubandus keeruline ja rahvusteülene probleem, millel on palju erinevaid kuritegelikke vorme.

„Enamik inimkaubanduse ohvreid on naised, keda müüakse seksuaalseks ärakasutamiseks või sunnitakse abielluma. Meesohvreid kasutatakse ära sunnitööl. Lapsi müüakse või kuritarvitatakse organite siirdamiseks,“ sõnas Randjärv.

Randjärve hinnangul võitlevad kõik Euroopa riigid inimkaubanduse vastu, kuid see probleem on endiselt teravalt päevakorral. „Lisaks Euroopa-ülesele koostööle nõuab võitlus inimkaubandusega kolmepoolset koostööd Balti riikide, Põhjamaade ja Beneluxi riikide vahel,“ ütles Randjärv.

„Euroopa Liit on vabadust, turvalisust ja inimõigusi väärtustav ühendus ning me peame neid väärtusi kaitsma. Meie, 11 riigi parlamentäärid, peame tegema kõik inimkaubanduse vastu võitlemiseks ja selle peatamiseks,“ lisas Randjärv.

Konverentsil analüüsivad 11 riigi parlamentäärid inimkaubanduse vastu võitlemise arenguid, saavutusi ja läbikukkumisi viimastel aastatel. Konverentsi teises osas analüüsitakse inimkaubanduse trende pakkumisahelate, nõudluse, vormide, marsruutide ja ennetusmeetodite osas. Viimases osas arutatakse, millised on võimalikud ja vajalikud abinõud rahvuslikul ning regionaalsel tasemel inimkaubanduse vastu võitlemisel. Konverentsi juhib Johan Linander, Balti riikide parlamentaarse konverentsi raportöör inimkaubanduse alal.

Fotod konverentsilt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2014/Riigikogu/Balti+Assamblee/

Algab Balti keti 25. aastapäeva tähistav esseekonkurss

Balti Assamblee, kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Leedu parlament, korraldab Balti keti 25. aastapäeva puhul esseekonkursi noortele teemal „Mida tähendab minu jaoks Balti kett?“.

Balti Assamblee president ja Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kutsub kõiki gümnasiste esseekonkursil osalema. „Tänapäeva noortel ei ole isiklikke mälestusi Balti ketist, aga nad teavad sellest oma vanemate ja vanavanemate jutustuste kaudu. Esseekonkursiga soovime luua põlvkondadevahelist sidet taasiseseisvumise ajastuga,“ ütles Randjärv.

Konkursi eesmärk on motiveerida noori ühiskonnas kaasa rääkima, tõstatada küsimusi üldiste väärtushinnangute kohta ning arutada erinevate ühiskonnagruppide koostöö ja heaolu arengu teemadel. Ühtlasi tekitada senisest suuremat huvi Balti riikide koostöö vastu ning ärgitada noori sel teemal kaasa mõtlema.

Esseekonkursile on oodatud gümnaasiumi klasside (10. – 12. klass) õpilaste esseesid, mille pikkus on kuni kaks lehekülge. Iga osaleja saab esitada ühe eesti keeles kirjutatud essee. Konkursi tähtaeg on 20. aprill.

Eesti, Läti ja Leedu parlamendis moodustatud konkursi komisjonid valivad välja kuus paremat tööd oma riigist, mis pääsevad rahvusvahelisse vooru. Konkursil selgitatakse välja üheksa võitjat – kolm igas vanuserühmas (10., 11. ja 12. klass). Võitjaid autasustatakse diplomi ja kutsega osaleda 24. oktoobril Tallinnas toimuval Balti Assamblee istungjärgul.

Täpsem info esseekonkursi kohta: http://www.riigikogu.ee/index.php?rep_id=15169557

Euroopa Parlamendi kohtumise põhiteema on Läänemere strateegia

30. jaanuaril toimuval Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee kohtumisel Euroopa Parlamendis arutatakse Euroopa Liidu Läänemere strateegia (LMS) tegevuskava jõustamist.

Eestit esindab kohtumisel Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv. „Läänemere strateegia elluviimine on edukam, kui me kaasame kõiki piirkonna riike, kaasa arvatud Venemaad. Me ei saa kolmandatele riikidele teha ettekirjutusi, aga saame anda soovitusi ja pakkuda foorumit mõttevahetuseks ja koostööks,“ ütles Randjärv. Ta lisas, et Venemaaga koostöö arendamine võiks toimuda läbi Põhjamõõtme koostöös Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assambleega.

Läänemere strateegial on kolm üldist eesmärki: kaitsta Läänemerd, ühendada piirkond ja suurendada heaolu. LMS puudutab 85 miljonit inimest (17% EL-i elanikkonnast) ja kaheksat EL-i riiki (Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola). LMS keskendub regiooni konkurentsivõime parandamisele, uute transpordi- ja energiaühenduste loomisele, keskkonnakaitsele, teadusalase koostöö ja kontaktide edendamisele ning inimeste ja keskkonna ohutuse tagamisele.

Randjärv toob esile Balti riikide tähtsuse LMS-i elluviimisel: „Balti riigid ja Läänemeremaad arenevad kiiresti ja on üksteisest sõltuvad. Läänemeri ühendab meid läbi koostöö ja partnerluse, see on meile ka oluline toidulaud ja energiaallikas.“

Kohtumisel on veel kavas ettekanded Läänemeremaade Nõukogu eesistumise programmist ning Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi Pärnu 2013. aasta konverentsi resolutsiooni täitmiseks tehtud sammudest. Samuti käsitletakse Põhjamõõdet, milles osalevad võrdsete partneritena EL, Island, Norra ja Venemaa.

Kopenhaagenis saab heakskiidu Läänemere regiooni koostöö tegevuskava

21.-22. jaanuaril Kopenhaagenis toimuval Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu iga-aastasel tippkohtumisel on kavas vastu võtta Läänemere regiooni koostöö tegevuskava 2014. – 2015. aastateks.

Riigikogu aseesimehe ja Balti Assamblee presidendi Laine Randjärve hinnangul on koostöö tegevuskava vastuvõtmine vajalik. „Poliitiliste vestluste aeg on ümber ja tuleb keskenduda praktilisele partnerlusele. Vastutusvõimeline, dünaamiline, roheline ja turvaline – need olgu Läänemere regiooni märksõnad,“ leiab Randjärv. „Läänemere regioon võiks olla eeskujuks teistele Euroopa riikidele ja miks mitte ka kogu maailmale,“ lisas Randjärv.

Tippkohtumisel arutatakse NB8 (Nordic-Baltic-Eight) tarkade meeste 2010. aasta raporti rakendamise edusamme Balti riikide ja Põhjamaade koostöö edendamisel. Samuti käsitletakse ühistegevust Euroopa Liidu suunal, Euroopa naabruspoliitika jõustamise kavasid ja Läänemere regioonist juhtiva teadus- ja innovaatikaregiooni kujundamist. Kõne all on ka rändluspoliitika parem korraldus, võitlus inimkaubanduse vastu, regiooni elanikele heaolu ja tervise tagamine ning Läänemere kui ühise mere keskkonna olukorra parandamine.

Balti Assamblee jätkab Gruusia, Ukraina, Armeenia ja Moldova (GUAM) Parlamentaarsele Assambleele suunatud koolitusprogrammide läbiviimist ja kogemuste vahetamist regionaalse parlamentaarse koostöö vallas.

„Meie eesmärk on GUAM-i maid nõustada ja abistada poliitilise, majandusliku ja sotsiaalarengu tugevdamisel. Koostöö tulemusena võib välja kujuneda lumepalli efekt – kui ühes riigis saavutada kindel ja tugev areng, siis on sel positiivne mõju kogu regioonile,“ ütles Randjärv.

Balti Assamblee presiidiumil on kavas arutada ka transpordi- ja taristuprojekti Rail Baltic ümber kujunenud olukorda.