Sildiarhiiv: Euroopa Liit

On top of the politics, Europe’s agenda must include a common culture

Ajakirja Europe’s World 2014. a sügisnumbris ilmus minu artikkel Euroopa Liidu tuleviku teemal. http://europesworld.org/2014/10/09/on-top-of-the-politics-europes-agenda-must-include-a-common-culture/#.VD99TCKsUnd

These are not the easiest times for the EU as a unified structure. Some member states even express doubts about the value of being in the EU and some of the more pessimistic analysts have predicted the breaking-up of the union. Tensions are being intensified by the ongoing crisis in Ukraine, which is demanding not only moral support but monetary costs too. Russian sanctions imposed on the export of goods from the EU have rendered the situation more complex as they have affected the agricultural and food sectors of some European countries

Can the EU stand up to these challenges, or is the idea of a unified Europe becoming akin to the Tower of Babel and doomed? I feel certain that we can avoid that, but this will mean paying much more attention to the balance between the EU’s common policies and individual interests of member states. The important decision that has to be made concerning which areas would most benefit from unified action? And where would it be more reasonable to act as independent national states? And where, perhaps, could they meet in the middle?

“We also need to introduce measures that ensure EU directives are easier to apply, and can be adapted to member states’ unique regional needs”

There’s no doubt that a EU common energy policy is something we need to strive for as it should ensure competitiveness and cheap electricity for households and enterprises. A common energy policy would also make the EU less dependent on energy sources from third-party countries and improve our energy security. By creating new energy connections between member states, we would also be able to create a common energy market.

One of the pillars of the EU is the single market that provides tens of millions of jobs. A comparable common market for energy, financial services, transport and health services would be the basis for future EU success. A common EU security and defence policy is also of great importance as it ensures the independence of member states. The EU also cannot turn its back on human rights violations and threats to the rule of law in neighbouring countries, because everyone has a right to a democratic society and a law-governed state. EU policy with regard to neighbouring countries must facilitate the protection of European values, even if this sometimes interferes with the direct economic interests of some member states. And here I would urge others to show more solidarity and understanding towards smaller EU countries where geographical positions and past histories mean they need the support of the Old Europe. When it comes to relations with Russia, Europe must take a co-ordinated approach and be unanimous in its decisions and that is true of the EU’s foreign policy in general.

None of this nullifies the need to strengthen democracy in the EU. It is important that both the European Parliament and member states’ national parliaments should be more involved in EU decision-making, and that negotiations and voting processes in the union should be more transparent. We also need to introduce measures that ensure EU directives are easier to apply, and can be adapted to member states’ unique regional needs.

“The constructive step could be the creation of joint information systems and educational programmes aimed at introducing a common European cultural heritage”

Some sectors benefit massively from unified action and common markets, but there is also a need to retain national autonomy in others. For instance, member states have to remain responsible for their own direct taxes and social policies because domestic taxation is an important part of their independence and is the basis for developing state budgets. Education is a more controversial topic as one cannot deny the benefits of free movement of knowledge as a stimulus to innovation. Education in each country should nevertheless preserve its own traditions, as this is where people learn of their own culture, and that in turn fosters healthy patriotism.

But member states’ cultures can help to create a common cultural approach. The constructive step could be the creation of joint information systems and educational programmes aimed at introducing a common European cultural heritage. There’s also a need for a translation programme to ensure that cultural works in the languages of minorities are available in other EU languages.

I never tire repeating that the EU must take into account all the geographical, cultural and historical peculiarities of its member states. Here I would quote Jean Monnet, who once said: “We are not forming coalitions of states, we are uniting men.”

8 küsimust kandidaadile

Vastasin möödunud nädalal Postimehe küsimustele. Toon oma vastused ära ka siin. (Otselink: http://poliitika.postimees.ee/2755902/8-kusimust-kandidaadile-laine-randjarv)

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Reformierakonna kuues number Laine Randjärv leiab, et maksupoliitika jäägi liikmesriikide siseasjaks, sest tegu on ühe olulisema hoovaga riigielu korraldamisel.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Igal variandil on omad plussid ja miinused. Mitte ükski neist pole 100 %-liselt parim. Olen ise varasemalt väljendanud seisukohta, et Euroopa Liit peaks arvestama kõigi osapoolte geograafilisi, kultuurilisi, ajaloolisi jt eripärasid.

Kuid kindlasti ei peaks Euroopa tee olema tagasi minevikku ega ka paigalseis. Valin variandi nr 3. Siin on muuhulgas esiletoodud ka tihedama koostöö vajadust rahvusparlamentidega. Pean seda väga oluliseks, et infovahetus ning koostöö EP ja liikmesriigi valitsuse ning parlamendi vahel oleks mõlemapoolne.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa Liit peaks kindlasti tegelema kaitsevaldkonnaga. Oli ju ka üks Euroopa Liidu loomise telgi rahu tagamine ühenduses.

Tänaseks on Euroopa Liit, kus esialgu oli üks peamisi rõhuasetusi majanduslik koostöö, kujunenud oluliselt suuremaks nii riikide kui elanike arvult.  EL on täna laiema kandepinnaga ja mitmete poliitiliste koostöö tegevussuundadega riikide liit, mistõttu ei ole ELil kuidagi võimalik jätta tähelepanuta oma liikmesriikide ning liidu kui terviku julgeolekut.

Kui välisoht ähvardab üht liikmesriiki, ähvardab see kogu liitu. Samas ei peaks EL dubleerima NATO tegevust.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Olen seisukohal, et maksupoliitika jäägu liikmesriikide siseasjaks – tegu on siiski ühe olulisema hoovaga riigielu korraldamisel.

Siseriiklik maksupoliitika on oluline osa liikmesriigi suveräänsusest ja oluliseks raamiks ja alustalaks eelarvepoliitika kujundamisel.

Küll aga on teatud ühtlustamised tarbijatele teretulnud, nagu roaming-tasude hinnapiiri määramine seda oli.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Ühiskonna majandus- ning ka sotsiaalne struktuur muutub ajas, sellega peaks kaasas käima ka Euroopa Liidu eelarve. Iga eelarveaasta kohta sõnastatakse prioriteedid ning kulutused kujunevad vastavalt neile.

Näiteks on 2014. aasta prioriteetide seas noorte tööpuuduse vähendamine. Ka mina pean seda üheks suuremaks valupunktiks nii meil kui mujal.

Laias laastus arvan, et Euroopa Liidu eelarvest võiks lõviosa minna investeeringuteks nii erinevates majandusharudes kui regionaalse arengu heaks. Dotatsioonide osakaal eelarves võiks minu silmis tulevikus pigem väheneda.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa Liidu roll on muuta Euroopa riikide omavahelist suhtlemist ning asjaajamist sujuvamaks ning lihtsamaks, võimaldamaks kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist.

Tänaseks on seda üsna hästi tehtud ning ma ei näe vajadust oluliselt suuremaks sekkumiseks.

Vähem võiks Euroopa Liit teha ülispetsiifilisi igapäevaelu korraldavaid ettekirjutusi, mis kõikidele liikmesriikidele geograafilisest, kultuurilisest vm eripärast sõltuvalt ei sobi – eestlase tervele talupojamõistusele teevad need teinekord ehk naljagi.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Euroopa Liit peab võtma Krimmis – ja tervikuna Ukrainas toimuva osas selgelt tauniva hoiaku.

Tänapäevases demokraatlikus ühiskonnas ei saa olla aktsepteeritav olukord, kus üks riik teise territooriumi jõuvõtetega endaga liidab arvestamata riigi territoriaalset terviklikkust.

ELil on võimalik lisaks erinevatele mustadele nimekirjadele rakendada majandussanktsioone, mida minu hinnangul tuleks ka teha.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Ma arvan, et hõõglambid ja tolmuimejad on näited neist ülispetsiifilistest ettekirjutustest, mille osas võiks öelda, et EL sedasorti tegevus on ilmne ülereguleerimine.

Mingid teemad võiksid alludes tervele talupojamõistusele jääda siiski iga riigi enda korraldada.

8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Usun, et kõige paremini saaksin oma teadmisi ja kogemust rakendada haridus- ja kultuurikomisjonis.

Lisaks loomemajanduse seotud temaatikale, mis EL-is suurt tähelepanu pälvib ning kus Eesti riigil on palju kogemusi, mida jagada ka naabritega, on järjest olulisem mu meelest ka kutsehariduse arendamise ja selle tähtsuse teadvustamisega seonduv.Üks valulikest teemadest EL-is on noorte tööpuudusega võitlemine. Olen seisukohal, et kutsehariduse väärtustamine, reaalsete kutseoskuste andmine võib oluliselt kaasa aidata noorte hõivamisele tööturul.

Eesti toetab Moldova soovi Euroopa Liiduga liitumisel

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtus eile Toompea lossis Moldova suursaadiku Victor Guzuni, Eesti Moldova kogukonna esindajate ning Eestis õppivate Moldova tudengitega.

„Ukraina sündmuste taustal on teravnenud olukord ka Transnistrias, kust praegu tuleb küllaltki häirivaid uudiseid,“ ütles Laine Randjärv. „See ei jäta ükskõikseks moldaavlasi, kes on Eestis omandamas kõrgharidust või kes elavad Eestis püsivalt, samuti nende sugulasi ja sõpru oma ajaloolisel kodumaal. Eesti on alati toetanud ja toetab ka edaspidi Moldova soovi astuda Euroopa Liitu.“

Lisaks rahvusvahelisele olukorrale arutas Laine Randjärv Moldova kogukonnaga Eesti poliitilist olukorda. Külalisi huvitas Eesti uue valituse tegevussuunad ning Riigikogu töö. Laine Randjärv märkis, et Toompea lossi külaliste huvi riigikogulaste ja komisjonide igapäevase töö vastu on väga suur.

Moldova külaliste delegatsiooni juhtis suursaadik Eestis Victor Guzun, kes hindas Eesti ja Moldova vahelist konstruktiivset koostööd kõrgelt: „Minu hinnangul on meie riikide vahelised suhted väga head ning pidevas arengus. Moldova on saanud Eestilt palju tuge mitte vaid poliitilisel, aga ka praktilisel tasandil parimate kogemuste jagamisel ning juurutamisel. Soovin tänada Laine Randjärve isikliku panuse eest Moldova parlamendi ja Riigikogu omavaheliste heade suhete hoidmisele, aga ka Eesti moldaavlaste kogukonna ning ühiste kultuuriprojektide toetamise eest.“

Eestis elab 502 end moldaavlasteks pidavat inimest, kellele lisandub 40 Moldova tudengit, kes omandavad kõrgharidust Eesti ülikoolides. Eesti on registreeritud 7 Moldova kultuuriseltsi, mis saavad kultuuriministeeriumi ja erinevate fondide toetust.

Randjärv: meie ühine eesmärk on tugev ja ühtne Euroopa Liit

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv rõhutas esmaspäeval Mudel-Euroopa Parlamendi istungi avakõnes, et meie ühine eesmärk on tugev ja ühtne Euroopa Liit – Euroopa rahvaste ühendus, kus kõigil on oma kultuur ning ajalugu, mida nähakse omavahelises koostöös tähtsa väärtuse, mitte probleemina.

Riigikogus toimuval Mudel-Euroopa Parlamendi istungil arutavad 120 õpilast Euroopa Liidu suhteid Ukrainaga ja teevad kokkuvõtteid eelmisel nädalal töötanud kaheksa komisjoni tööst.

Randjärv toonitas, et tänasel päeval on Euroopas esiplaanil julgeoleku teema. „Seoses Ukraina sündmuste kiire ja ootamatu arenguga saame veel rohkem aimu ning teadmist sellest, kuivõrd oluline on kuuluda rahvusvaheliste organisatsioonidesse, kuivõrd olulised on demokraatlikud protsessid ning juhtimismudelid, kuivõrd oluline on rahvusvaheline koostöö,“ ütles Randjärv.

Randjärv andis ülevaate EL-i strateegia Euroopa 2020 viiest olulisest suunast ning tõi esile vajaduse vähendada noorte tööpuudust. Ta pakkus noortele välja ka aruteluteema, kas haridustee Eesti gümnaasiumiõppes võiks 12 aasta asemele olla organiseeritud 11 aasta kestel. „See võimaldaks täisealiseks saanuna asuda oma elu kohe korraldama – kas asuda kutseõppesse, kõrgkooli või tegema iseseisvaid samme tööturul,“ ütles Randjärv.

Samuti pidas Randjärv tähtsaks, et noored tegeleksid ettevõtluse ja rakenduslike erialadega. „Tuleviku Euroopa vajab järjest enam insenertehniliste erialade inimesi, ettevõtlikke ning majandusele tugevat alust loovaid inimesi,“ ütles Randjärv.

Lisaks EL-Ukraina edasiste suhete küsimusele arutatakse Mudel-Euroopa Parlamendi istungil EL-i julgeolekupoliitikast ja sekkumisest Kesk-Aafrika humanitaarkriiside lahendamisse, vabakaubandusleppe läbirääkimistest USA-ga, kodanike järele luuramise tingimustest ja piiridest, pikaajalisest energiapoliitikast, õiglasest kaubandusest ja rahvusvähemuste integratsioonist.

Mudel-Euroopa Parlament on Euroopa Parlamendi simulatsioonikonverents 15-19-aastastele noortele, mida korraldatakse Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestis korraldab seda MTÜ Euroopa Maja, kelle eesmärk on tõsta noorte teadlikkust demokraatiast, kodanikuühiskonnast ja poliitiliste otsuste tegemise protsessist.

Fotod istungilt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2014/Varia/Mudel-Euroopa+Parlament/

Euroopa Parlamendi kohtumise põhiteema on Läänemere strateegia

30. jaanuaril toimuval Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee kohtumisel Euroopa Parlamendis arutatakse Euroopa Liidu Läänemere strateegia (LMS) tegevuskava jõustamist.

Eestit esindab kohtumisel Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv. „Läänemere strateegia elluviimine on edukam, kui me kaasame kõiki piirkonna riike, kaasa arvatud Venemaad. Me ei saa kolmandatele riikidele teha ettekirjutusi, aga saame anda soovitusi ja pakkuda foorumit mõttevahetuseks ja koostööks,“ ütles Randjärv. Ta lisas, et Venemaaga koostöö arendamine võiks toimuda läbi Põhjamõõtme koostöös Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assambleega.

Läänemere strateegial on kolm üldist eesmärki: kaitsta Läänemerd, ühendada piirkond ja suurendada heaolu. LMS puudutab 85 miljonit inimest (17% EL-i elanikkonnast) ja kaheksat EL-i riiki (Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola). LMS keskendub regiooni konkurentsivõime parandamisele, uute transpordi- ja energiaühenduste loomisele, keskkonnakaitsele, teadusalase koostöö ja kontaktide edendamisele ning inimeste ja keskkonna ohutuse tagamisele.

Randjärv toob esile Balti riikide tähtsuse LMS-i elluviimisel: „Balti riigid ja Läänemeremaad arenevad kiiresti ja on üksteisest sõltuvad. Läänemeri ühendab meid läbi koostöö ja partnerluse, see on meile ka oluline toidulaud ja energiaallikas.“

Kohtumisel on veel kavas ettekanded Läänemeremaade Nõukogu eesistumise programmist ning Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi Pärnu 2013. aasta konverentsi resolutsiooni täitmiseks tehtud sammudest. Samuti käsitletakse Põhjamõõdet, milles osalevad võrdsete partneritena EL, Island, Norra ja Venemaa.

Laine Randjärv: Kreekale on Euroopa Liidu eesistujaks olemine oluline proovikivi

Riigikogu I aseesimees Laine Randjärv osaleb täna Kreeka suursaadiku Constantine Catsambise kutsel galaõhtul, millega tähistatakse Kreeka saamist Euroopa Liidu eesistujamaaks 2014. aastal.

Laine Randjärve sõnul tuleb Kreeka eesistumist tervitada ja toetada. „Kreeka, kes on olnud mõnda aega vaid Euroopa murelaps, saab koos eesistumisega endale võimaluse olla vastutustundlik ja võrdväärne partner kõigile teistele liikmesriikidele. Kreeka sõnastatud prioriteetidest selgub, et nad kavatsed keskenduda nii hea majanduskliima taastamisele kui ka ühtsustunde tõstmisele Euroopa Liidus,” lausus Randjärv.

„Kreeka kavatseb läbi kogu eesistumise pöörata senisest suuremat tähelepanu mereteemadele, mis annab võimaluse ka Eestile sõna sekka öelda,” kinnitas Randjärv, kes Läänemereriikide parlamentaarse konverentsi (BSPC) presidendina oskab hinnata meie kogemust mereriigina. “Kreeka mereajalugu on pikk ning kahtlemata on neil selles valdkonnas kogemusi, mida ülejäänud Euroopaga jagada.“

Laine Randjärv kavatseb eurovalimistel kandideerida

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv (RE) kavatseb kandideerida eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

«Kõigepealt osalen ma kindlasti erakonna sisevalmistel, Reformierakonna üldkogu kinnitab kandidaatide lõpliku nimekirja märtsis,» sõnas Randjärv. Tema sõnul tuleb kasuks kindlasti eelnev ministritöö kogemus suheldes EL parlamendiga direktiivide rakendamise ja ülevõtmise kontekstis, rahvusvahelise parlamentaarse töö kogemus Läänemereriikide parlamentaarse konverentsi ( BSPC) presidendina ja Balti assamblee presidendina.    «Lisaks rahvusvahelisele praktilisele kogemusele poliitmaailmas, olen ma naine. Usun, et Euroopa kontsekstis hinnatakse naiste osalemist poliitikas, nii isikuomadusi, kui suhtlemisoskusi – näiteks läbirääkimisoskust ja paindlikkust, väga kõrgelt» rääkis Randjärv.Euroopa tasandil loodab Randjärv tulevikus tegelda enim rahvusriikide iseseisvuse küsimusega. «Järjest enam kerkib üles küsimus, kas tegemist on föderatsiooni poole liikumisega või rahvusriikide ühendusega,» rääkis Randjärv. «Regionaalpoliitika on tänase Euroopa nõrk koht, seadusandlikes diskussioonides arvestatakse liiga vähe riikide regionaalsete nii kultuuriliste kui geopoliitiliste iseärasustega,» hindas ta.«Suurimateks konkurentideks avaldatud erakondade võimalikest nimekirjadest on kindlasti Edgar Savisaar ja Jüri Ratas. Savisaar plaanib ilmselt lüüa ka Indrek Tarandi kunagise häälterekordi. Reformierakonnas on kindlasti palju tugevaid kandidaate, kellega tuleb EL valimistel konkureerida,» nentis Randjärv.