Sildiarhiiv: Eurovalimised

ERRi valimisportaal

ERR on teinud Eurovalimiste kandidaatide tutvustamiseks eraldi teemalehe, kus väljas info kõigi kandidaatide kohta koos videointervjuuga. Minu oma saab kaeda siin: http://valimised.err.ee/v/euro_2014/kandidaadid/21de8131-aae1-4119-a6c3-f624be7752d0

Olen iga hääle eest südamest tänulik!

8 küsimust kandidaadile

Vastasin möödunud nädalal Postimehe küsimustele. Toon oma vastused ära ka siin. (Otselink: http://poliitika.postimees.ee/2755902/8-kusimust-kandidaadile-laine-randjarv)

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Reformierakonna kuues number Laine Randjärv leiab, et maksupoliitika jäägi liikmesriikide siseasjaks, sest tegu on ühe olulisema hoovaga riigielu korraldamisel.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Igal variandil on omad plussid ja miinused. Mitte ükski neist pole 100 %-liselt parim. Olen ise varasemalt väljendanud seisukohta, et Euroopa Liit peaks arvestama kõigi osapoolte geograafilisi, kultuurilisi, ajaloolisi jt eripärasid.

Kuid kindlasti ei peaks Euroopa tee olema tagasi minevikku ega ka paigalseis. Valin variandi nr 3. Siin on muuhulgas esiletoodud ka tihedama koostöö vajadust rahvusparlamentidega. Pean seda väga oluliseks, et infovahetus ning koostöö EP ja liikmesriigi valitsuse ning parlamendi vahel oleks mõlemapoolne.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa Liit peaks kindlasti tegelema kaitsevaldkonnaga. Oli ju ka üks Euroopa Liidu loomise telgi rahu tagamine ühenduses.

Tänaseks on Euroopa Liit, kus esialgu oli üks peamisi rõhuasetusi majanduslik koostöö, kujunenud oluliselt suuremaks nii riikide kui elanike arvult.  EL on täna laiema kandepinnaga ja mitmete poliitiliste koostöö tegevussuundadega riikide liit, mistõttu ei ole ELil kuidagi võimalik jätta tähelepanuta oma liikmesriikide ning liidu kui terviku julgeolekut.

Kui välisoht ähvardab üht liikmesriiki, ähvardab see kogu liitu. Samas ei peaks EL dubleerima NATO tegevust.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Olen seisukohal, et maksupoliitika jäägu liikmesriikide siseasjaks – tegu on siiski ühe olulisema hoovaga riigielu korraldamisel.

Siseriiklik maksupoliitika on oluline osa liikmesriigi suveräänsusest ja oluliseks raamiks ja alustalaks eelarvepoliitika kujundamisel.

Küll aga on teatud ühtlustamised tarbijatele teretulnud, nagu roaming-tasude hinnapiiri määramine seda oli.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Ühiskonna majandus- ning ka sotsiaalne struktuur muutub ajas, sellega peaks kaasas käima ka Euroopa Liidu eelarve. Iga eelarveaasta kohta sõnastatakse prioriteedid ning kulutused kujunevad vastavalt neile.

Näiteks on 2014. aasta prioriteetide seas noorte tööpuuduse vähendamine. Ka mina pean seda üheks suuremaks valupunktiks nii meil kui mujal.

Laias laastus arvan, et Euroopa Liidu eelarvest võiks lõviosa minna investeeringuteks nii erinevates majandusharudes kui regionaalse arengu heaks. Dotatsioonide osakaal eelarves võiks minu silmis tulevikus pigem väheneda.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa Liidu roll on muuta Euroopa riikide omavahelist suhtlemist ning asjaajamist sujuvamaks ning lihtsamaks, võimaldamaks kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist.

Tänaseks on seda üsna hästi tehtud ning ma ei näe vajadust oluliselt suuremaks sekkumiseks.

Vähem võiks Euroopa Liit teha ülispetsiifilisi igapäevaelu korraldavaid ettekirjutusi, mis kõikidele liikmesriikidele geograafilisest, kultuurilisest vm eripärast sõltuvalt ei sobi – eestlase tervele talupojamõistusele teevad need teinekord ehk naljagi.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Euroopa Liit peab võtma Krimmis – ja tervikuna Ukrainas toimuva osas selgelt tauniva hoiaku.

Tänapäevases demokraatlikus ühiskonnas ei saa olla aktsepteeritav olukord, kus üks riik teise territooriumi jõuvõtetega endaga liidab arvestamata riigi territoriaalset terviklikkust.

ELil on võimalik lisaks erinevatele mustadele nimekirjadele rakendada majandussanktsioone, mida minu hinnangul tuleks ka teha.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Ma arvan, et hõõglambid ja tolmuimejad on näited neist ülispetsiifilistest ettekirjutustest, mille osas võiks öelda, et EL sedasorti tegevus on ilmne ülereguleerimine.

Mingid teemad võiksid alludes tervele talupojamõistusele jääda siiski iga riigi enda korraldada.

8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Usun, et kõige paremini saaksin oma teadmisi ja kogemust rakendada haridus- ja kultuurikomisjonis.

Lisaks loomemajanduse seotud temaatikale, mis EL-is suurt tähelepanu pälvib ning kus Eesti riigil on palju kogemusi, mida jagada ka naabritega, on järjest olulisem mu meelest ka kutsehariduse arendamise ja selle tähtsuse teadvustamisega seonduv.Üks valulikest teemadest EL-is on noorte tööpuudusega võitlemine. Olen seisukohal, et kutsehariduse väärtustamine, reaalsete kutseoskuste andmine võib oluliselt kaasa aidata noorte hõivamisele tööturul.

Randjärv: meie ühine eesmärk on tugev ja ühtne Euroopa Liit

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv rõhutas esmaspäeval Mudel-Euroopa Parlamendi istungi avakõnes, et meie ühine eesmärk on tugev ja ühtne Euroopa Liit – Euroopa rahvaste ühendus, kus kõigil on oma kultuur ning ajalugu, mida nähakse omavahelises koostöös tähtsa väärtuse, mitte probleemina.

Riigikogus toimuval Mudel-Euroopa Parlamendi istungil arutavad 120 õpilast Euroopa Liidu suhteid Ukrainaga ja teevad kokkuvõtteid eelmisel nädalal töötanud kaheksa komisjoni tööst.

Randjärv toonitas, et tänasel päeval on Euroopas esiplaanil julgeoleku teema. „Seoses Ukraina sündmuste kiire ja ootamatu arenguga saame veel rohkem aimu ning teadmist sellest, kuivõrd oluline on kuuluda rahvusvaheliste organisatsioonidesse, kuivõrd olulised on demokraatlikud protsessid ning juhtimismudelid, kuivõrd oluline on rahvusvaheline koostöö,“ ütles Randjärv.

Randjärv andis ülevaate EL-i strateegia Euroopa 2020 viiest olulisest suunast ning tõi esile vajaduse vähendada noorte tööpuudust. Ta pakkus noortele välja ka aruteluteema, kas haridustee Eesti gümnaasiumiõppes võiks 12 aasta asemele olla organiseeritud 11 aasta kestel. „See võimaldaks täisealiseks saanuna asuda oma elu kohe korraldama – kas asuda kutseõppesse, kõrgkooli või tegema iseseisvaid samme tööturul,“ ütles Randjärv.

Samuti pidas Randjärv tähtsaks, et noored tegeleksid ettevõtluse ja rakenduslike erialadega. „Tuleviku Euroopa vajab järjest enam insenertehniliste erialade inimesi, ettevõtlikke ning majandusele tugevat alust loovaid inimesi,“ ütles Randjärv.

Lisaks EL-Ukraina edasiste suhete küsimusele arutatakse Mudel-Euroopa Parlamendi istungil EL-i julgeolekupoliitikast ja sekkumisest Kesk-Aafrika humanitaarkriiside lahendamisse, vabakaubandusleppe läbirääkimistest USA-ga, kodanike järele luuramise tingimustest ja piiridest, pikaajalisest energiapoliitikast, õiglasest kaubandusest ja rahvusvähemuste integratsioonist.

Mudel-Euroopa Parlament on Euroopa Parlamendi simulatsioonikonverents 15-19-aastastele noortele, mida korraldatakse Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestis korraldab seda MTÜ Euroopa Maja, kelle eesmärk on tõsta noorte teadlikkust demokraatiast, kodanikuühiskonnast ja poliitiliste otsuste tegemise protsessist.

Fotod istungilt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2014/Varia/Mudel-Euroopa+Parlament/

Randjärv: Eestit ja Soomet ühendab tugev kultuuriruum

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv peab kõne Eesti iseseisvuspäeva pidulikul vastuvõtul Turu Ülikoolis laupäeval, 22. veebruaril kell 14. Randjärv toob oma kõnes esile Eesti ja Soome läbi aegade kestnud hea koostöö. Randjärve sõnul räägitakse tänapäeval Euroopas väga palju rahast ja majandusest, majanduse tugevaim alusmüür on aga kultuur.

„Oleme soomeugrilased, meie kultuuril on ühine vereringe, on sarnane keeletüvi. Lönnroti aeg kestab: soomlane on eestlasele oma, Turu ja Tartu, Helsingi ja Tallinn asuvad ühises kultuuriruumis,“ ütleb Randjärv oma kõnes.

„Soome rahvuseepose „Kalevala“ loonud Elias Lönnrot on Eestile ajalooline võtmeisik, meile samavõrd märgilise tähendusega, nagu Jakob Hurt, kelle kogudest sai alguse Eesti Rahva Muuseum,“ selgitab Randjärv. 1844. aastal viibis Lönnrot üle poole aasta Eestis, tema siht ja töö oli kopeerida Soome õpetlaste tarbeks Õpetatud Eesti Seltsi rikkalikud sõnavarakogud, omalt poolt aga anda eestlastele teavet soome rahvapärimuse ja sõnavara kohta. „Lönnroti rännakutel loodud sõprused ja kultuurikontaktid liitsid soomlasi ja eestlasi, mida süvendasid hilisemad kirjavahetused. On arvatud, et “Kalevipoja” loomisel sai Kreutzwald suurt tuge ja innustust just oma kuulsalt soome hõimuvennalt,“ ütleb Randjärv.

Turu ja Tartu koostöö said alguse 1996. aastal ning Turu Ülikool ja Tartu Ülikool on kauaaegsed partnerülikoolid. 2011. aastal olid Turu ja Tallinn Euroopa kultuuripealinnad.

„Eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste eel sobib meenutada, et peame vennasrahvastena koos teiste Põhjamaadega ning Läänemereäärsete riikidega hoidma kokku ning toetama üksteist Euroopa Liidus otsuste tegemisel. Euroopa Liit on tugev ja ühtne, kui liikmesriigid on ühtemoodi tugevad majanduses, ettevõtluses ja finantspoliitikas ning erilised oma kultuurilises mitmekesisuses,“ rõhutas Randjärv oma peokõnes.

Teise peokõne Eesti iseseisvuspäeva vastuvõtul peab Soome Eduskunna esimees Eero Heinäluoma Soome ja Eesti koostöö arengust ning selle uutest võimalustest.

Vastuvõtu korraldavad Turu Ülikooli Sihtasutus, Turu Ülikool, Turu Tuglase Selts, Edela- Soome Eesti Keskus ja Eesti aukonsulaat Turus.

Visiidi käigus kohtub Laine Randjärv ka Turu Ülikooli rektori Kalevi Väänäsega ja aukonsuli professor Keijo Virtaneniga.

Reformierakonna naisteühendus soovib europarlamenti valida Laine Randjärve

Reformierakonna naisteühendus NaiRe esitas Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadiks Riigikogu I aseesimehe Laine Randjärve.

“Laine Randjärv on aastaid olnud eduka naispoliitiku kuvandiks – nii Tartu linnapea, kultuuriministri kui täna Riigikogu I asespiikrina. Lisaks sellele on Lainel olemas hea rahvusvahelise parlamentaarse töö kogemus Läänemereriikide parlamentaarse konverentsi (BSPC) presidendi ja Balti assamblee presidendina,” tõi Reformierakonna naisteühenduse NaiRe esinaine, Riigikogu liige Terje Trei välja põhjused, miks Laine Randjärv on nende arvates sobilik europarlamendi kandidaat.

„Tuginedes rahvusvahelise parlamentaarse töö kogemusele, võin öelda, et lisaks ühtse Euroopa Liidu lepingutes sätestatule on Euroopa Parlamendis töötavatel saadikutel liikmesriikidest oluline esindada oma rahvusriiki,” ütles Laine Randjärv.

“Euroopa Liidus on aktuaalne arutelu, kas liigutakse föderatsiooni suunas või jäädakse siiski rahvusriikide ühenduse põhimõtete juurde. Usun, et oluline on seadusandlikes diskussioonides arvestada nii riikide regionaalsete, kultuuriliste kui geopoliitiliste iseärasustega kindlustades samal ajal, et vastuvõetavad seadused ja muud otsused oleksid rakendatud võrdse kohtlemise printsiibi alusel kogu Euroopa Liidus,” lisas Randjärv.

Reformierakonna kandidaatide nimekiri ja valimisprogramm Euroopa Parlamendi valimisteks kinnitatakse 2. märtsil erakonna Üldkogul Tallinnas Swissotel konverentsikeskuses.

 

Euroopa Parlamendi kohtumise põhiteema on Läänemere strateegia

30. jaanuaril toimuval Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee kohtumisel Euroopa Parlamendis arutatakse Euroopa Liidu Läänemere strateegia (LMS) tegevuskava jõustamist.

Eestit esindab kohtumisel Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv. „Läänemere strateegia elluviimine on edukam, kui me kaasame kõiki piirkonna riike, kaasa arvatud Venemaad. Me ei saa kolmandatele riikidele teha ettekirjutusi, aga saame anda soovitusi ja pakkuda foorumit mõttevahetuseks ja koostööks,“ ütles Randjärv. Ta lisas, et Venemaaga koostöö arendamine võiks toimuda läbi Põhjamõõtme koostöös Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assambleega.

Läänemere strateegial on kolm üldist eesmärki: kaitsta Läänemerd, ühendada piirkond ja suurendada heaolu. LMS puudutab 85 miljonit inimest (17% EL-i elanikkonnast) ja kaheksat EL-i riiki (Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola). LMS keskendub regiooni konkurentsivõime parandamisele, uute transpordi- ja energiaühenduste loomisele, keskkonnakaitsele, teadusalase koostöö ja kontaktide edendamisele ning inimeste ja keskkonna ohutuse tagamisele.

Randjärv toob esile Balti riikide tähtsuse LMS-i elluviimisel: „Balti riigid ja Läänemeremaad arenevad kiiresti ja on üksteisest sõltuvad. Läänemeri ühendab meid läbi koostöö ja partnerluse, see on meile ka oluline toidulaud ja energiaallikas.“

Kohtumisel on veel kavas ettekanded Läänemeremaade Nõukogu eesistumise programmist ning Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi Pärnu 2013. aasta konverentsi resolutsiooni täitmiseks tehtud sammudest. Samuti käsitletakse Põhjamõõdet, milles osalevad võrdsete partneritena EL, Island, Norra ja Venemaa.

Laine Randjärv kavatseb eurovalimistel kandideerida

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv (RE) kavatseb kandideerida eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

«Kõigepealt osalen ma kindlasti erakonna sisevalmistel, Reformierakonna üldkogu kinnitab kandidaatide lõpliku nimekirja märtsis,» sõnas Randjärv. Tema sõnul tuleb kasuks kindlasti eelnev ministritöö kogemus suheldes EL parlamendiga direktiivide rakendamise ja ülevõtmise kontekstis, rahvusvahelise parlamentaarse töö kogemus Läänemereriikide parlamentaarse konverentsi ( BSPC) presidendina ja Balti assamblee presidendina.    «Lisaks rahvusvahelisele praktilisele kogemusele poliitmaailmas, olen ma naine. Usun, et Euroopa kontsekstis hinnatakse naiste osalemist poliitikas, nii isikuomadusi, kui suhtlemisoskusi – näiteks läbirääkimisoskust ja paindlikkust, väga kõrgelt» rääkis Randjärv.Euroopa tasandil loodab Randjärv tulevikus tegelda enim rahvusriikide iseseisvuse küsimusega. «Järjest enam kerkib üles küsimus, kas tegemist on föderatsiooni poole liikumisega või rahvusriikide ühendusega,» rääkis Randjärv. «Regionaalpoliitika on tänase Euroopa nõrk koht, seadusandlikes diskussioonides arvestatakse liiga vähe riikide regionaalsete nii kultuuriliste kui geopoliitiliste iseärasustega,» hindas ta.«Suurimateks konkurentideks avaldatud erakondade võimalikest nimekirjadest on kindlasti Edgar Savisaar ja Jüri Ratas. Savisaar plaanib ilmselt lüüa ka Indrek Tarandi kunagise häälterekordi. Reformierakonnas on kindlasti palju tugevaid kandidaate, kellega tuleb EL valimistel konkureerida,» nentis Randjärv.

Laine Randjärv: kui uuel erakonnal on pakkuda uus visioon, siis kindlasti on see teretulnud

Riigikogu asespiiker, Reformierakonna juhatuse liige Laine Randjärv leiab uue partei sündi kommenteerides, et kui inimesed mõtlevad kaasa, et Eesti paremaks saaks, siis on sellest võitnud kõik.

“Vasakpoolsete populistlik visioon on soov olemasolevat ümber jagada. Kui uuel erakonnal on pakkuda uus visioon, siis kindlasti on see teretulnud,” ütles Randjärv.

Randjärv tõdes, et Eestis saab iga kodanik asutada uue erakonna või liituda mõne juba ennast tõestanud erakonnaga. “Sisulise sõnumi loojatele ja edastajatele soovin kindlasti edu. Olgu siis erakonnas või mitte, kui inimesed mõtlevad kaasa, et Eesti paremaks saaks, siis on sellest võitnud kõik,” ütles Randjärv.

Erakonna asutamine pole Randjärve hinnnagul põhimõtteliselt eriti keeruline, kuid siiski ei tohiks see olla ainult uue erakonna loomise eesmärgil.

“Eestimaa inimestele on oluline teada ja tunnetada uue erakonna sisulist sõnumit,” kõneles Randjärv. “Mis on need uued ideed, mida juba tegutsevad erakonnad ja vabakond ei ole suutnud teostada?”

Randjärv luges enda sõnul ühe võrgustiku ideest, et “meil peab olema idee, milline on Eesti tulevikus”. “See on mu meelest kahjuks vaid tühi sisutu lause ja ei kanna endas riiki edasiviivat sisulist ideed,” oli ta kriitiline.

“Võib olla küsitakse, et milleks kordame oma väljaütlemistes pidevalt soovi hoida tänase valitsusega riigi asju ja rahandust korras?” rääkis Randjärv oma koduerakonna retoorikast. “Ikka selleks, et meie lapsed ei peaks meie võlgu tasuma. Soovime seda ellu viia koos töös ettevõtjatega.”

Kultuuriinimestega koos aga tahame seista meie juurte ja traditsioonide säilimise eest sellest paratamatult globaliseeruvas maailmas, lisas ka koorijuhina tuntud Randjärv.

Hinnates Delfi palvel “uusi tegijaid” poliitikas, meenutas Randjärv sooja huumoriga põhjust, miks Andres Herkel lahkus IRList. Tema tsitaat oli järgnev “minu ettepanekute takerdumine lõpmatusse arutamisse ja kooskõlastamisse häiriks mind”.

“Kummaline, et uut erakonda luues ei kanna Herkel diskussiooni oma ideede teemal,” imestas Randjärv.

Kristiina Ojulandi käike ei soovinud Randjärv kommenteerida. Tema sõnul on teada, et Ojuland käib pea kõigist olemasolevatest erakondadest, sealhulgas ka Reformierakonnast oma loodavale parteile toetajaid otsimas.

“Küllap siiski inimesed mäletavad, miks ja millisel viisil ta meilt lahkuma pidi,” tuletas Randjärv meelde Ojulandi suvist erakonnast väljaheitmist. “Kas see on hea platvorm uue erakonna sünniks, hinnaku igaüks ise.”