Sildiarhiiv: Põhjamaade Nõukogu

Riikide jagamine mõjusfäärideks peab jääma ajalukku

Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv viibib Norras Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assamblee tippkohtumisel, kus tehakse kokkuvôte 2014.aasta riikidevahelise parlamentaarse koostööprogrammi tulemustest ja seatakse sihte järgmiseks aastaks.
Randjärv rõhutas parlamentaarsete organisatsioonide tippkohtumisel vajadust tulemuslikuma koostöö järele. „Balti Assamblee tänavusel istungjärgul Tallinnas kõlasid nii parlamentide esimeeste,  valitsustasandi kui ka akadeemiliste ringkondade esindajate poolt tehtud üleskutsed viia Põhja – Balti koostöö uuele sisulisemale tasandile,“ ütles Randjärv ning lisas: “Kehtiv kaheaastane koostööprogramm näeb ette regiooni muutumist digitaalseks ja innovaatiliseks. Olulised valdkonnad on kindlasti ka energiavarustus ja meediaruumi mõjuanalüüs ning sellest tulenevad vajalikud tegutsemisotsused.”

Kohtumisel tehakse kokkuvõte Põhja-Balti koostööst 2014. aastal. Randjärv tõi eriti esile koostöö geopoliitlistele väljakutsetele reageerimisel. Toimus mitu rahvusvahelist julgeolekuümarlauda, kus osalesid ka Ukraina, Moldova, Gruusia, Beneluxi ja Visegradi riikide esindajad. Komisjonide tasandil keskenduti küberturvalisusele, võitlusele inimkaubanduse vastu, energiaturgude koostalitlusvõimele, toiduohutusele ja keskkonnaküsimustele.

Eeloleval aastal lisanduvad Pôhja-Balti koostöö temaatikasse järgmised olulised teemavaldkonnad: tööjõu liikumine, noorte tööpuuduse vähendamine, teaduse rolli suurendamine turvalisuse tõhustamisel, kalandus, prügimajandus ja taaskasutus. Jätkuvalt on tähelepanu keskmes tõhusam koostöövajadus EL-i idanaabritega.

„Meie kohus on rajada turvaline, vaba ja dünaamilise arenguga Euroopa. Loobuda tuleb möödunud sajandite poliitikast ja riikide jagamisest mõjusfäärideks. Peame otsustavalt hukka mõistma agressioonid, annektsioonipoliitika ja sõjalised konfliktid,“ selgitas Randjärv.

„Järgmistel aastatel on kindlasti vaja, et Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu teeksid poliitilisi ühisavaldusi, et Põhja-Balti regiooni hääl oleks paremini kuuldav nii Euroopas kui maailmas laiemalt,“ ütles Randjärv. Ta toonitas, et see puudutab nii julgeoleku temaatikat, regionaalse koostöö eri tasandeid ja formaate kui ka meie huvide esindamist Euroopa Liidus.

Põhja-Balti regiooni parlamentaarse koostöö koordineerimiseks pole loodud eraldi struktuuri. Iga-aastastel tippkohtumistel kõneldakse olulistel teemadel ning lepitakse kokku koostöövaldkonnad, mis on tähtsad nii riikidele eraldi kui ka kogu regioonile tervikuna. Valitsused tegutsevad Põhjamaade ja Balti Ministrite Nõukogude tasandil, parlamentide vahel toimub koostöö aga Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu kaudu.

Põhjamaade Nõukogu võiks liituda idapartnerluse programmiga

Randjärv kutsus Põhjamaade Nõukogu liituma idapartnerluse programmiga

Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv rõhutas oma kõnes Põhjamaade Nõukogu istungil Stockholmis, et seekordne kohtumine leiab aset äreval ajal, mil regiooni turvalisus, eriti koostöö energeetika valdkonnas esitab kõigile uusi väljakutseid. Randjärv kutsus Põhjamaade Nõukogu üles liituma Euroopa Liidu idapartnerluse programmiga.

„Euroopas ei ole loota tõelist rahu ega turvalisust, kui ei täideta allkirjastatud kokkuleppeid. Peame ennetama riikide jagamist mõjupiirkondadeks. Hetkel on meie kõigi jaoks oluline julgeoleku ja tasakaalustatud olukorra taastamine lähinaabruskonnas, Ukrainas,“ ütles Randjärv. „Ehkki pole veel kinnitatud lõplikke valimistulemusi, on lootus, et Ukrainas taastuvad demokraatlikud väärtused ja inimesed saavad naasta normaalse eluviisi juurde. Regionaalne energiakoostöö lisab kindlustunnet majanduse stabiilseks arenguks.“

Randjärv lisas, et Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu on juba alustanud idapartnerluse koostööd Visegradi riikidega ehk Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Poolaga.

28. – 30. oktoobril Stockholmis toimuv Põhjamaade Nõukogu istung keskendub julgeoleku, inimeste vaba liikumise, keskkonna ning tervishoiu küsimustele.

Lisaks istungjärgul osalemisele külastab Randjärv Stockholmi Eesti kogudust.

Infot istungjärgust: http://baltasam.org/en/1520-session-of-the-nordic-council

Session of the Nordic Council

From http://baltasam.org/en/1520-session-of-the-nordic-council

 

On 28 – 30 October 2014 in Stockholm, the 66th Session of the Nordic Council will be held. The Baltic Assembly delegation will consists of Laine Randjärv, Giedrė Purvaneckienė, Jānis Vucāns and Jānis Reirs.

President of the Baltic Assembly Laine Randjarv addressed the Session of the Nordic Council. She underlined that Session of the Nordic Council is taking place at a truly crucial time when new dangers and old challenges – military conflicts in close and distant neighborhoods, climate change, energy security, Ebola outbreak – seem to be activating almost every day.  Baltic parliamentarians are concerned about these challenges. “But most of all we are worried about the ongoing turbulences in Ukraine. Even the final results of the elections are not known yet, we witness developments which hopefully bring democratic processes and normal life back to people,” said Laine Randjarv. She called the Nordic Council to join the support programes of the Baltic Assembly for the EU Eastern Partnership countries.
Laine Radjarv positively assessed cooperation with the Nordic Council which is a unique tool. The Nordic – Baltic parliamentary cooperation should be oriented among other things towards innovation, smart specialisation, research and development. “Let us keep in mind solidarity, responsibility and involvement – the fundamental principles of international cooperation! Let us be smart and creative – be the chess players rather than merely chessmen!” emphasised Laine Randjarv.

 

Agenda of the Session of the Nordic Council: http://www.norden.org/en/nordic-council/sessions-meetings-and-conferences/sessions/66th-session-2014/agenda-1

 

Võitlus inimkaubandusega nõuab koostööd

Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv avas Riigikogu konverentsisaalis Balti Assamblee, Põhjamaade Nõukogu ja Beneluxi parlamendi kolmepoolse konverentsi „Mitmetasandiline koostöö inimkaubanduse peatamiseks“.

„Inimkaubandus on nagu orjapidamine tänapäeval. On mõeldamatu, et vabas ja demokraatlikus Euroopas on kümnete tuhandete inimeste vabadusi piiratud, neid kasutatakse jõhkralt ära ja nendega kaubeldakse nagu asjadega. Paraku on see täna murettekitav reaalsus,“ ütles Randjärv oma avakõnes.

Randjärve sõnul on inimkaubandus keeruline ja rahvusteülene probleem, millel on palju erinevaid kuritegelikke vorme.

„Enamik inimkaubanduse ohvreid on naised, keda müüakse seksuaalseks ärakasutamiseks või sunnitakse abielluma. Meesohvreid kasutatakse ära sunnitööl. Lapsi müüakse või kuritarvitatakse organite siirdamiseks,“ sõnas Randjärv.

Randjärve hinnangul võitlevad kõik Euroopa riigid inimkaubanduse vastu, kuid see probleem on endiselt teravalt päevakorral. „Lisaks Euroopa-ülesele koostööle nõuab võitlus inimkaubandusega kolmepoolset koostööd Balti riikide, Põhjamaade ja Beneluxi riikide vahel,“ ütles Randjärv.

„Euroopa Liit on vabadust, turvalisust ja inimõigusi väärtustav ühendus ning me peame neid väärtusi kaitsma. Meie, 11 riigi parlamentäärid, peame tegema kõik inimkaubanduse vastu võitlemiseks ja selle peatamiseks,“ lisas Randjärv.

Konverentsil analüüsivad 11 riigi parlamentäärid inimkaubanduse vastu võitlemise arenguid, saavutusi ja läbikukkumisi viimastel aastatel. Konverentsi teises osas analüüsitakse inimkaubanduse trende pakkumisahelate, nõudluse, vormide, marsruutide ja ennetusmeetodite osas. Viimases osas arutatakse, millised on võimalikud ja vajalikud abinõud rahvuslikul ning regionaalsel tasemel inimkaubanduse vastu võitlemisel. Konverentsi juhib Johan Linander, Balti riikide parlamentaarse konverentsi raportöör inimkaubanduse alal.

Fotod konverentsilt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2014/Riigikogu/Balti+Assamblee/

Kohtumine Põhjamaade Nõukogu delegatsiooniga

Riigikogu aseesimehe ja Balti Assamblee presidendi Laine Randjärve esmaspäevasel kohtumisel Põhjamaade Nõukogu presidendi Karin Åströmi ja asepresidendi Hans Wallmarkiga oli tähelepanu keskmes Ukraina kriis.

„Venemaa agressiooniga Ida-Ukrainas ja Krimmi inkorporeerimisega on muutunud kogu Euroopa julgeolekuolukord. Kujunenud rahvusvahelises kriisiolukorras peavad Euroopa demokraatiad kokku hoidma ja üksteist toetama. Eestile on parim julgeolekugarantii liikmelisus ja aktiivne tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides, eeskätt Euroopa Liidus ja NATOs, samuti tihe koostöö regioonis, Põhjamaade ja Balti riikide vahel,“ ütles Randjärv.

Randjärv täiendas, et mingil juhul ei tohi lasta Vene propagandal tekitada hirmutunnet. „Paanikal pole mõtet ega kohta meie igapäevaelus. Peame tähelepanelikult jälgima Venemaal toimuvat ja olema valmis vajadusel kiirelt ja adekvaatselt reageerima,“ ütles Randjärv.

Kohtumisel leiti, et Venemaa sõjaline agressioon Krimmis kaasmaalaste kaitsmise ettekäändel on loonud ohtliku pretsedendi. Ka Vene passide forsseeritud jagamine ja seeläbi kodanikkonna kasvatamine teise riigi territooriumil ei ole aktsepteeritav.

Randjärve sõnul ei ole olukord Eestis Ukrainaga kõrvutatav. Siinsed vähemusrahvused on harjunud elama Euroopa kultuuriruumis, neil puudub ümberorienteerumiseks vajadus ja soov. „Praeguses ärevas olukorras vajab Ukraina demokraatlikelt riikidelt solidaarsust ja toetust. Meil, Põhjamaade ja Baltimaade parlamentide esindajatel, on põhjust teha sagedamini visiite Ukrainasse, aga ka Moldovasse, et tutvuda olukorraga ja avaldada oma kohalolekuga toetust nende riikide tegevusele õigusriigi loomisel ja euroopalike väärtuste järgimises,“ märkis Randjärv.

Randjärv rõhutas, et Eesti soovib vähendada kodakondsuseta inimeste arvu. „Igal Eestis alaliselt elaval inimesel on õigus taotleda Eesti kodakondsust. Selle saamise tingimusi on pidevalt lihtsustatud. Uue valitsuse suund on anda ligi 1000 lapsele, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta, automaatselt Eesti kodakondsus, juhul kui lapse vanemad ei tee avaldust sellest loobumiseks,“ ütles Randjärv. Ta lisas, et alates 65. eluaastast piirdutakse suulise kodakondsuseksamiga, senise suulise ja kirjaliku asemel.