Sildiarhiiv: Tallinn

Jagame Tallinna kolmeks!

Täna ilmus Delfis minu arvamuslugu riigireformi teemal. See on koos kommentaaridega leitav siin: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/laine-randjarv-jagame-tallinna-kolmeks?id=70749893 

Eelseisvate valimiste kontekstis on riigireformi tegemise vajadus tõusnud üheks oluliseks kõneaineks. Ja kus iganes sellest räägitud on või räägitakse, kujutavad inimesed riigireformi all ette erinevaid protsesse. Mis on siis kõne all olnud?

Näiteks olen kuulnud arvamust, et riigireformi tegemise ainuke eesmärk on vabaneda Reformierakonnast.

Teised leiavad, et parim riigireform on eelkõige see, kui omavalitsuste tulubaasi maksimaalselt tõsta. Ehk siis lihtsalt võtta raha riigi ühiskotist ja jagada seda kõigile juurde. KOV-ile minev tulubaasi osa, mis täna on 11,6 protsenti, vajab kindlasti ülevaatamist, kuid eelnevalt on vaja arvutada, kui suurel määral seda on võimalik teha ja kas see on ainus võluvõti, mis omavalitsust aitab ning kas see ongi riigireformi sisu.

Mõni on endale armsaks mõelnud “tõmbekeskused” – olenemata sellest, et siiani on sama keskust tõmmatud maksuameti teemadega näiteks Põhja-Eesti osakonda ja politsei küsimustega lükatud hoopistükkis Läänemaa alla.

Reformierakond soovib teha uut valdade ja linnade seadust, mis määratleks eri suuruse ja tüübiga omavalitsustele erinevad õigused ja kohustused, sealhulgas paneks paika pealinna eristaatuse.

Räägime pealinnast

Meie pealinn Tallinn, eesotsas linnavalitsusega, vastandub järjepidevalt riigiga.
Tallinna lähivallad ja isegi veidi kaugemate maakondade vallad kannatavad täna Tallinna peremehetsemise all, kuna pealinna juhid mängivad vastutustundetult linnriiki. Selline suhtumine on kahjulik terve Eesti arengule.

Tallinn on haaranud ka Linnade Liidus omale juhtpositsiooni ning tegelikult ei kõla sellest liidust enam linnade vajadused, vaid Tallinna ülemvõimu ihalus.

Mäletan oma linnapeaks olemise aegadest, et Linnade Liidus oli kokkulepe, mille järgi Liidus oli juhtpositsioonil mõni väiksem kohalik omavalitsus. See on väga oluline, sest tunnistades tõsiasja, et Tallinnal ja nt Räpinal võiRaplal on absoluutselt erinevad valupunktid ja vajadused kohaliku omavalitsuse teemasid puudutavates küsimustes, võib arvata, et suur rullib väikesest üle igal juhul.

Ühesõnaga – olulise teemana tuleb rääkida ka nn pealinnaseadusest.

Riigireformi peakski alustama minu meelest sellest, et tasakaalustada Tallinn ülejäänud riigiga. Üks võimalus oleks näiteks jagada pealinn kolmeks.

Esiteks võiks taastada juba ammu unistatud Nõmme linna õigused, teiseks moodustada Lasnamäe nimeline 125 000 elanikuga uus omavalitsus ning ülejäänu tänasest Tallinnast ongi meie riigi elanike arvu arvestades päris heas proportsioonis olev riigi pealinn Tallinn.

Praegune linnapea jääks Lasnamäe linnapeaks, sest just sealt ta oma mandaadi KOV valimistel sai. Riik ei peaks aina tegema seadusi lähtuvalt sellest, et Keskerakond taaskord mingi JOKK skeemi raha väljameelitamiseks või “riik riigis” seaduse teeb. Usaldusväärselt oleks võimalik toetada riigi poolt ka noorte huviringe, muretsemata, et keskerakondlik pealinna valitsus riigi poolt antud toetuse omatahtsi ringi jagab või hoopis jagamata jätab.

Seejärel võiks üle vaadata Tallinna tasuta ühistranspordi teenuse. Tasuta sõidu võimaluse peab säilitama pensionäridele ja kõigile õpilastele ning üliõpilastele, kes teenust kasutavad, olenemata nende sissekirjutusest. Aga need lähivaldade elanikud, kes tasuta transpordi nimel sunnismaistena oma koduvaldadest Tallinnasse sisse kirjutasid, saavad oma tulumaksu taas koduvalda tagasi viia.

Igaüks võiks kuuluda oma koduvalda

Algatagem siis üheskoos liikumine „Tagasi koduvalda!“, mis tähendab, et igaüks olekski sisse kirjutatud sellesse valda, mida ta oma koduks peab.

Selle tulemusel normaliseerub tulubaasi jaotus, sest kodanikud tasuvad oma maksud just sellesse valda, kus teenuseid kasutatakse ja elatakse, mitte fiktiivselt sinna, kust tahetakse saada lisasoodustusi. Vallad saaksid reaalselt teada, palju maksumaksjaid inimesi neil tegelikult elab ning selle alusel planeeriksid oma arenguid ning koostööd ka naabervaldadega.

Tallinnal poleks enam „ülearuseid“ vahendeid, et teha maksumaksja arvel poliitpropagandat. Poliitikute reklaamimine peab hakkama saama erakonna rahadega ja Tallinna TV nimetatakse ümber Keskerakonna TV-ks. Siis paistab, kauaks seda TV-d jätkub. Lasnamäe LIPO osas küsitakse aga tulevase Lasnamäe linna elanike käest, kas nad soovivad seda ülal pidada Lasnamäe linna maksumaksja rahaga.

Tallinnast peab saama meie riigi väärikas pealinn. See on mu meelest riigireformi esimene ja väga oluline ülesanne.

Autor väljendab 8. veebruaril kirjutatud artiklis oma isiklikke seisukohti.

Randjärv: Lasnamäe tühermaadele puhutakse elu sisse

„Ettevõtete laienemine ning nende uute tootmiskorpuste ehitamine Lasnamäel aitab selle piirkonna tühermaadele elu sisse puhuda,“ ütles Riigikogu I aseesimees Laine Randjärv eile Lasnamäel Šveitsi rahvusvahelise firma MDC Max Daetwyler Eesti AS tehase uue tootmiskorpuse nurgakivi panekul.

MDC Max Daetwyler Eesti AS juhataja Robert Bécsy kiitis nurgakivi panekul Eesti head ettevõtluskeskkonda, mis on eelduseks tootmise laiendamisele just sellel maal. Bécsy sõnul toob Eesti riigi ettevõtluspoliitika siia uusi ja tasuvaid töökohti loovaid investoreid.

Laine Randjärve sõnul on MDC Max Daetwyler Eesti AS Šveitsis asuva samanimelise masinaehitusfirma tütarettevõte, mis on siin tegutsenud 1995. aastast. 1998. aastal investeeris Daetwyler Eestisse pea 13 miljonit eurot, mis tegi firmast tolle aasta suurima välisinvestori. Lõviosa MDC Max Daetwyler Eesti AS toodangust läheb ekspordiks.

Laine Randjärv tunnustas ettevõtte valmisolekut alustada stipendiumite maksmist kutseõppuritele, kes otsustavad jätkata õpinguid mõnes Eesti ametikoolis.“Daetwyleri kogemus näitab, kui vajalik on ettevõttepraktika osatähtsuse suurendamine kutseõppes,“ märkis Randjärv ja ütles, et kutsekoolide ning ettevõtjate koostöö peaks olema tihedam.

MDC Max Daetwyler Eesti AS on Šveitsis asuva samanimelise masinaehitusfirma tütarettevõte, mis on siin tegutsenud 1995. aastast. 1998. aastal investeeris Daetwyler Eestisse pea 13 miljonit eurot, mis tegi firmast tolle aasta suurima välisinvestori. Üle maailma tootmis- ja müügiüksuseid omav firma on juba aastaid näinud vajadust laiendada Eestis asuvat tootmist naabruses laiuvale tühermaale, sest praegune Tallinnas Betooni tänaval asuv tehas on kitsaks jäänud.