Sildiarhiiv: Ukraina

Riigikogus avati näitus Maidani sündmustest

Esmaspäeval, 9. juunil kell 14.30 avati Riigikogu hoone teisel korrusel Mariya Diordichuki ja Ukraina kunstirühmitise Drugyj front (Teine rinne) näitus sarjast „Vabaduse värvid“. Näitusel eksponeeritud maalisari on hiljutistest sündmustest Maidanil.

 

Avamisel võtsid sõna Riigikogu aseesimees Laine Randjärv ja Ukraina suursaadik Eestis Viktor Krõžanivski.

 

„Maidanil toimunud traagilised sündmused vapustasid nii ukrainlasi kui kogu demokraatlikku maailma. See näitus annab emotsionaalse ülevaate, mida inimesed Maidanil nägid ja üle elasid – barrikaadid, leegitsevad rehvid, vaadid, kõigeks valmistunud aktivistid ja palju muud kohutavat. Mul on väga kahju, et inimesed on pidanud kogema selliseid kannatusi,” ütles Randjärv.

 

Mariya Diordichuk on üks neist Kiievi kunstnikest, kelle juhatas Maidanile teadlikkus oma kodanikukohusest ja tema loominguline tunnetus. Granaatide ja kuulide saju all tegi Diordichuk oma tööd, aidates teisi protestijaid nii nagu suutis. Diordichuki sõnul oli ta hoiak aktiivne, mitte radikaalne, ja tema ülesandeks oli luua, mitte hävitada.

 

Näitus jääb Riigikokku nädalaks ja on kõigile avatud. Hoonesse sisenemiseks tuleb turvateenistusele esitada isikut tõendav dokument.

Eesti toetab Moldova soovi Euroopa Liiduga liitumisel

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtus eile Toompea lossis Moldova suursaadiku Victor Guzuni, Eesti Moldova kogukonna esindajate ning Eestis õppivate Moldova tudengitega.

„Ukraina sündmuste taustal on teravnenud olukord ka Transnistrias, kust praegu tuleb küllaltki häirivaid uudiseid,“ ütles Laine Randjärv. „See ei jäta ükskõikseks moldaavlasi, kes on Eestis omandamas kõrgharidust või kes elavad Eestis püsivalt, samuti nende sugulasi ja sõpru oma ajaloolisel kodumaal. Eesti on alati toetanud ja toetab ka edaspidi Moldova soovi astuda Euroopa Liitu.“

Lisaks rahvusvahelisele olukorrale arutas Laine Randjärv Moldova kogukonnaga Eesti poliitilist olukorda. Külalisi huvitas Eesti uue valituse tegevussuunad ning Riigikogu töö. Laine Randjärv märkis, et Toompea lossi külaliste huvi riigikogulaste ja komisjonide igapäevase töö vastu on väga suur.

Moldova külaliste delegatsiooni juhtis suursaadik Eestis Victor Guzun, kes hindas Eesti ja Moldova vahelist konstruktiivset koostööd kõrgelt: „Minu hinnangul on meie riikide vahelised suhted väga head ning pidevas arengus. Moldova on saanud Eestilt palju tuge mitte vaid poliitilisel, aga ka praktilisel tasandil parimate kogemuste jagamisel ning juurutamisel. Soovin tänada Laine Randjärve isikliku panuse eest Moldova parlamendi ja Riigikogu omavaheliste heade suhete hoidmisele, aga ka Eesti moldaavlaste kogukonna ning ühiste kultuuriprojektide toetamise eest.“

Eestis elab 502 end moldaavlasteks pidavat inimest, kellele lisandub 40 Moldova tudengit, kes omandavad kõrgharidust Eesti ülikoolides. Eesti on registreeritud 7 Moldova kultuuriseltsi, mis saavad kultuuriministeeriumi ja erinevate fondide toetust.

Kohtumine Põhjamaade Nõukogu delegatsiooniga

Riigikogu aseesimehe ja Balti Assamblee presidendi Laine Randjärve esmaspäevasel kohtumisel Põhjamaade Nõukogu presidendi Karin Åströmi ja asepresidendi Hans Wallmarkiga oli tähelepanu keskmes Ukraina kriis.

„Venemaa agressiooniga Ida-Ukrainas ja Krimmi inkorporeerimisega on muutunud kogu Euroopa julgeolekuolukord. Kujunenud rahvusvahelises kriisiolukorras peavad Euroopa demokraatiad kokku hoidma ja üksteist toetama. Eestile on parim julgeolekugarantii liikmelisus ja aktiivne tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides, eeskätt Euroopa Liidus ja NATOs, samuti tihe koostöö regioonis, Põhjamaade ja Balti riikide vahel,“ ütles Randjärv.

Randjärv täiendas, et mingil juhul ei tohi lasta Vene propagandal tekitada hirmutunnet. „Paanikal pole mõtet ega kohta meie igapäevaelus. Peame tähelepanelikult jälgima Venemaal toimuvat ja olema valmis vajadusel kiirelt ja adekvaatselt reageerima,“ ütles Randjärv.

Kohtumisel leiti, et Venemaa sõjaline agressioon Krimmis kaasmaalaste kaitsmise ettekäändel on loonud ohtliku pretsedendi. Ka Vene passide forsseeritud jagamine ja seeläbi kodanikkonna kasvatamine teise riigi territooriumil ei ole aktsepteeritav.

Randjärve sõnul ei ole olukord Eestis Ukrainaga kõrvutatav. Siinsed vähemusrahvused on harjunud elama Euroopa kultuuriruumis, neil puudub ümberorienteerumiseks vajadus ja soov. „Praeguses ärevas olukorras vajab Ukraina demokraatlikelt riikidelt solidaarsust ja toetust. Meil, Põhjamaade ja Baltimaade parlamentide esindajatel, on põhjust teha sagedamini visiite Ukrainasse, aga ka Moldovasse, et tutvuda olukorraga ja avaldada oma kohalolekuga toetust nende riikide tegevusele õigusriigi loomisel ja euroopalike väärtuste järgimises,“ märkis Randjärv.

Randjärv rõhutas, et Eesti soovib vähendada kodakondsuseta inimeste arvu. „Igal Eestis alaliselt elaval inimesel on õigus taotleda Eesti kodakondsust. Selle saamise tingimusi on pidevalt lihtsustatud. Uue valitsuse suund on anda ligi 1000 lapsele, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta, automaatselt Eesti kodakondsus, juhul kui lapse vanemad ei tee avaldust sellest loobumiseks,“ ütles Randjärv. Ta lisas, et alates 65. eluaastast piirdutakse suulise kodakondsuseksamiga, senise suulise ja kirjaliku asemel.

Laine Randjärv kohtus Ukraina diasporaa esindajatega

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtus esmaspäeval Riigikogus Ukraina diasporaa esindajate delegatsiooniga, kes saabusid Eestisse Euroopa Komisjoni programmi “Youth in action” raames.

“Eesti ukrainlased korraldavad igal aasta mitmeid kultuurisündmusi, millest võtavad osa külalised Ukrainast ja mujalt, viiakse läbi ka erinevate elualade õppereise Eestisse. Koostöös Ukraina kogukonnaga käib aktiivne ettevalmistustöö kuulsa ukraina kirjaniku Tarass Ševtšenko mälestusmärgi püstitamiseks Tallinnas. Loodetavasti ei jää Tarass Ševtšenko 200. aastapäeva tähistamine märkamatuks ka Eesti elanikele,” ütles Randjärv tunnustades Eesti Ukraina organisatsioonide kõrget aktiivsust.

Noored ukrainlased on pärit Prantsusmaalt, Serbiast, Tšehhi Vabariigist, Bulgaariast, Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Nad viibivad Eestis siinse Ukraina organisatsioonide assotsiatsiooni initsiatiivil. Kolme päeva jooksul õpitakse aktiivset osalemist kodanikuühiskonnas ning vahetatakse kogemusi kohalike rahvuskultuuriseltsidega.

Külalised esitasid küsimusi Riigikogu töö põhimõtete, valimiste süsteemi, Eesti kodakondsuspoliitika ning Europarlamenti valitud saadikute sidususe kohta Riigikogu tööga. Kohtumise käigus tuli jutuks ka poliitiline olukord Ukrainas. Randjärv rõhutas, et Riigikogu kutsub üles hoiduma vägivallast ning loodab demokraatlike ja rahumeelsete kokkulepete saavutamist osapoolte vahel.

Ukraina_3.02_2014

Randjärv ja Åström: Ukrainas toimub kodanikuvabaduse ränk rikkumine

Põhjamaade Nõukogu president Karin Åström ning Balti Assamblee president ja Riigikogu aseesimees Laine Randjärv väljendasid Kopenhaageni tippkohtumisel vastuvõetud ühises avalduses sügavat muret Ukrainas kujunenud olukorra pärast.

“On tõsiselt murettekitav, et jätkub surve avaldamine Ukraina kodanikele, kes väljendavad vaid oma soovi saada Euroopa Liidu liikmeks. See on kodanikuvabaduse ränk rikkumine,” seisab avalduses.

21.-22. jaanuaril Kopenhaagenis toimunud Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu iga-aastasel tippkohtumisel otsustati luua ühine koostöövõrgustik Vyshegradi riikidega (Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia). Analoogne koostöö on Balti Assambleel Gruusia, Ukraina, Armeenia ja Moldova (GUAM) Parlamentaarse Assambleega.

Tippkohtumisel otsustati ühiselt võidelda inimkaubandusega Läänemere regioonis. Koostöö arendamise üheks prioriteediks nimetati ka ühise digituru avamist regioonis. Samuti peeti vajalikuks sagedamini kooskõlastada omavahelisi seisukohti Euroopa Liidus ja Euroopa Parlamendis.

Põhjamaade Nõukogu peab oluliseks hoida suhteid Valgevenega, Balti Assamblee toetab Ukrainat ja GUAM-i poliitikuid koolitusprogrammide kaudu.